Tiina Kangro, , 12. veebruar 2015,
(Tairo Lutter)
Statistikaamet avaldas inimeste toimetulekust uue kokkuvõtte, millest selgub, et endiselt elab Eestis vaesuses pisut üle 30 protsendi elanikest ehk ligi 400 000 inimest.
http://www.linnaleht.ee/662233...Kui aga vaadelda inimeste sissetulekuid ilma sotsiaaltoetuste ja pensioniteta, elaks Euroopa sellel äärekesel vaesuses lausa 73,3 protsenti inimestest. Seega tuleb välja, et Eesti elanike võimalused end tööga elatada on päris ahtakesed. Neid, kes elavad oma leibkonnas palgatöö või ettevõtlusega teenitud sissetulekust ja seejuures vaesusega võitlemata, on vaid 350 000. Kuna nende hulgas on ka lapsed, siis järelikult suudab tööga elamisväärse sissetuleku teenida paarsada tuhat inimest.
Teisisõnu öelduna tähendab see, et Eesti 1,3 miljonist elanikust saaks iseseisvalt ja suuremate probleemideta eluga hakkama vaid neljandik. Ülejäänutel hoiab hinge sees põhiliselt seesama neljandik, kes maksab oma sissetulekutelt makse, millega saab sotsiaalkaitse korras toetada neid, kes ei tööta või piisavalt ei teeni.
Ülalpeetavad
Peale paremal järjel teenijatelt maksude kogumise keerutatakse raha pisut ringi toimetulematute inimeste palkadelt. Näiteks maksab tööl käiv, kuid 390-eurost miinimumpalka teeniv kahe lapsega üksikema riigile umbes 45 eurot tulumaksu kuus, kuigi ta teenistusest jagub iga pereliikme jaoks vaid 112 eurot. Kui lisada lastetoetus, tuleb pereliikme kohta 142 eurot kuus, mis jätab leibkonna ikkagi absoluutsesse vaesusse. Nüüd hakkab pere eluasemekulude suurusest sõltuma see, kas tal tekib võimalus küsida omavalitsuse sotsiaalosakonnast paar krossi juurde toimetulekutoetuse näol.
Absoluutset vaesust mõõdetakse Eestis ametliku elatusmiinimumiga, milleks on juba mitu aastat olnud 205 eurot. Selle rahaga kuu kohta peaks üks inimene ära elama ilma, et ta olukorda saaks nimetada absoluutseks vaesuseks. Leibkonna peale seda summat aga ei liideta, vaid arvutatakse vastava valemiga, kus iga järgmine pereliige peaks toime tulema pisut väiksema summaga – hulgapeale tulevad ju mitmesugused asjad odavamad.
See aga viitab, et keeruline on toime tulla ka üksikutel inimestel, kui nad ei tööta või teenivad kasinalt. Nemad peavad ju kõik majapidamiseks vajaliku soetama üksinda.
Kolmandik riigieelarvest
Teine tähtis mõiste, millest toimetuleku juures räägitakse, on suhteline vaesus. 2013. aastal, mille kohta statistikaameti värske ülevaate käib, oli Eestis suhtelise vaesuse piir 358 eurot kuus. See on raha, mille inimene saab kätte, mitte brutosumma töölepingus. Ka see summa on mõeldud üksiku inimese või siis leibkonna esimese liikme kohta. Arvestusega, et mitmekesi elades on võimalik majandada pisut odavamalt.
Nii näitavadki statistilised andmed, et absoluutses vaesuses elab Eestis iga 12. inimene (8 protsenti), suhtelises vaesuses aga juba iga neljas-viies (22,1 protsenti). Alanud aasta riigieelarve seletuskirjast loeme, et valitsus on võtnud sihiks vähendada absoluutses vaesuses inimeste hulka 6,8 protsendile (see oleks siis iga 15. inimene) ja suhtelises vaesuses inimeste hulka 16,5 protsendile (iga 6. inimene). Eelarvesse on planeeritud 2,5 miljardit eurot sotsiaalkindlustustoetuste jaoks. See on ligi 30 protsenti riigieelarvest.
Ometi on teada, et samas rütmis pensioni- ja lastetoetuste kasvuga on suurenenud osa hindu, mis puudutavad just nendesamade varasemast suuremate toetuste saajaid. Näiteks kasvasid sel aastal lasteaiatasud, sest need olid mitmel pool seotud miinimumpalgaga.
Statistikaameti andmeil on Eesti elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute erinevus 6,6-kordne.
----------------------------------------------------------------
Üksikemad ja üksikisad
Kõige suuremas vaesusriskis elavad ühe rahateenija ja mitme ülalpeetavaga leibkonnad. Eestis puudutab see kõige valusamini madalapalgaliste üksikemadega perekondi.
Euroopa üksikemaga leibkondade tabelit juhivad Läti, Eesti ja Leedu. Lätis on iga neljas leibkond üksikemaga, Leedus iga viies. Eesti asub nende kahe vahel.
Kõige vähem, umbes 10 protsenti, on üksikemaga leibkondi Küprosel, Šveitsis, Hollandis ja Rootsis.
Üksikisadega leibkondi leidub enim Soomes, aga ka teistes põhjamaades. Vana Euroopa keskmisega võrreldes on üksikisasid arvukalt ka kõigis Ida-Euroopa riikides.
Nn vabaabielus elavaid leibkondi teistest enam Rootsis, Eestis, Soomes, Norras ja Prantsusmaal.
Allikas: Eurostat
