EV 87. aastapäeva kontsertaktusel New Yorgi esinenuid: (vas.) Signe Matteus,
Lauri Mälksoo, Kristi Roosma, Kristjan Randalu, Karin Kärner (Eesti Kooli koori juht, kooli muusikaõpetaja), Urmas Kärner (teadustaja, Eesti Kooli
koori juht).
Foto: K. Ulman
Lauri Mälksoo, Kristi Roosma, Kristjan Randalu, Karin Kärner (Eesti Kooli koori juht, kooli muusikaõpetaja), Urmas Kärner (teadustaja, Eesti Kooli
koori juht).
Foto: K. Ulman
Taas kord tuletasid kõik aktusel kõnelnud meile meelde, kui õnnelikud ikka meie, eestlased oleme – et me selles keerulises maailmas ja ülikeerukas geopoliitilises ruumis oleme suutnud endale kätte võidelda õiguse eksisteerida iseseisva ja vabana.
Aktuse palve pidas praost Thomas Vaga, keskendudes Tartu rahu 85. aastapäevale.
Aplausiga tänasid aktusel osalenud Eesti vabadusvõitlejaid igas ilmanurgas ning neid, kes Eesti Vabariigi teenistuses on omandanud aumärke.
EV konsul Signe Matteus pidas lühikese tervituskõne, tuletades meelde, et kuigi EV sünnipäev häälestab meid ajaloole, siis samavõrd oluline on sel tähtpäeval ka vaadata tulevikku ning osata hoida seda, mis käes: „Esimest korda ajaloos on Eesti sedavõrd kindlalt rahvusvahelisse teadvusse jõudnud ja teiste riikide poolt märgatud.” Signe Matteus on slaavi filoloog, töötanud EV Välisministeeriumis alates 1995. aastast. Enne New Yorki juhtis ta kaks aastat välisministeeriumi konsulaarosakonna konsulaarabi bürood, millele eelnes töötamine Varssavis.
Kristi Roosmaa ja Kristjan Randalu.
Foto: K. Ulman
Foto: K. Ulman
Teadustaja Urmas Kärner vahendas aktuselistele EV peaminister Juhan Partsi pöördumise kaasmaalaste poole laias ilmas, milles peaminister julgeb arvata, et „moodi lähevad niisugused trendid ja brändid nagu ilu, headus, filosoofia ja altruism. Inimlik kultuur selle sõna kõige laiemas tähenduses”.
New Yorgis õppiv sopran Kristi Roosma esitas neli eesti heliloojate kaunist laulu, mis kõik käsitlesid meile eestlastele nii südamelähedast koduteemat – O. Ehala „Kodulaul”, T. Tolli „Kodu”, Ü. Vinteri „Majakene mere ääes” ja R. Eespere „Ärkamise aeg”. Klaveril saatis teda Kristjan Randalu. Mõlemad muusikud on New Yorgi publikule juba tuntud ja neid tullakse alati kuulama hea meelega.
Aktusekõnega esines õigusteaduste doktor, Tartu Ülikooli Rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Ühenduse õiguse lektoraadi juhataja, dotsent Lauri Mälksoo. Dr.Mälksoo on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (cum laude), oma magistrikraadi sai ta Georgetown’i Ülikoolist ning doktorikraadi kaitses summa cum laude Berliini Humboldt’i Ülikooli õigusteaduskonnas 2002.a. Lauri Mälksoo kõne käsitles rahvaste enesemääramise ideed kui Eesti riiki kandvat ideed. Kõneleja kutsus kaasa mõtlema, mis on Eesti riigi mõte?
Mälksoo käsitles rahvaste enesemääramise õiguse ajalugu ja arengut, väites, et Eesti ja laiemalt Balti ruumis on enesemääramisõiguse idee pidanud konkureerima ja konkureerib ka täna edasi imperiaalse ideega. Ta pakkus, et peale esmase riigi funktsiooni – tagada oma kodanikele hea ja turvaline elu – „võiks Eesti olla ka rahvaste enesemääramise idee tõrvikukandja. Eesti ei võlgne oma olemasolu mitte üksnes jõuvahekordadele, vaid ka sellele, et rahvaste enesemääramise õiguse idee on osutunud õiglaseks, vajalikuks ja väärtuslikuks ideeks.”
Dr. Mälksoo kõneles, et eestlased tunnevad instinktiivselt ära selle, kui rahvaste enesemääramisõigusega pole asjad korras. „Me teame, mida tähendab Suure Venna haare. Me tajume instinktiivselt, et Tshetsheenia probleem pole mitte ainult terrorismi probleem või et Tiibeti probleem pole ainult emigreerunud buda munkade Hiina vaenulikkuse probleem. Ma ei ole nii naiivne, et väita, nagu saaks Eesti selle maailma suurtele rusikaga lauale põrutada. Kuid ma olen piisavalt realistlik, et kindlalt uskuda, et maailma poliitikas on hetki, kus Eesti riigi kättevõitnud eesti rahvas saab mõne teise rahva enesemääramise kaitseks sobival hetkel vajaliku toetava sõna lausuda. See oleks meie enesemääramise idee teostumise kroon.”
Kompaktne ja värske mõttega kõne meeldis kuulajaile väga.
Järgnesid New Yorgi eesti kooride esinemised. Kõigepealt kõlas NY Eesti naiskoori esituses ja Andrejs Jansonsi juhatusel M.Lüdigi „Kannike”. Järgmiseks lauluks P. Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole” lisandus lavale NY Meeskoori jõud ning kava viimaseks palaks liitusid ka NY Eesti Kooli koori lapsed. Ühendkoorilt kõlas V.Toomemetsa „Maa tuleb täita lastega”. See emotsionaalne esitus tõi paljudele kuulajatele pisarad silma. Kuid mitte sugugi kurbusest. Mitu rida väikesi rahvariietes lauljaid laval annab lootust, et eestlaste jälg ka siia New Yorki kestma jääb.
