Muuseumi omaniku, tekstiilikunstnik Anu Raua eestvedamisel korraldati Heimtalis Põhjamaade silmkoepäevad, kuhu tuli tuli ligi sada huvilist kõigist maailmajagudest, kui vaid Aafrika välja arvata.
Muuseumiõue vanade puude all kõlas lausa keelte paabel. Soomlannade, taanlannade, ameeriklannade, rootslannade ja teistest rahvustest kudumishuviliste hulgas paistsid silma jaapanlannad.
Ühine huvi seob
Naisteväe hulgas oli ka üks noormees — James Lodberg Taanist. Kanadas üles kasvanud ja seal elektroonikainseneriks õppinud James rääkis, et hakkas kuduma juba viieaastaselt vanaema kõrvalt. Taanis teenib ta leiba inseneritööga. Lisaks kudumisele harrastab James kalapüüki, purjetamist ja mootorrattasõitu.
Küsimusele, kuidas ta end ainsa mehena saja naise hulgas tunneb, vastas noormees, et pole viga — seob ühine huvi kudumise vastu.
Kõik lõunapoolsetest riikidest kohale sõitnud kudumishuvilised kinnitasid, et neile meeldib eesti käsitöö väga. Mõnigi päevadel osaleja rääkis, et tema kudumishuvi sai alguse just Põhjamaades viibides. Näiteks Washingtoni Ülikooli kantsler Susanna Hansson jutustas, et õppis kudumise ära Rootsis koolis käies. „Poistele anti igasuguseid tööriistu, meile torgati ainult sukavardad pihku.“
Kudumispäevadel osalejad ei veetnud aega ainult Heimtalis. Üks päev kulus Tartus, kus tutvuti Eesti Rahva Muuseumi rikkaliku varasalvega ja käidi mänguasjamuuseumis.
Kibe töö Heimtalis ja Kihnus
Kibe töö käis kaks päeva Heimtalis. Õpitubades omandati erinevaid kindakudumise saladusi ja kooti eesti rahvuslike kirjadega loomi, samuti tutvuti arhailise mulgi tikandiga. Õhtul kuulati Anu Raua ja paljude kudumisraamatute autori Nancy Bushi loenguid.
Heimtalist sõideti Kihnu, kus külalistel oli vaatamist ja uudistamist küllaga. Tuntud Kihnu käsitöömeister Rosalie Karjam õpetas neid taimedega lõngu värvima. Viimasel õhtul korraldati „ülalistmine“. See on õhtu, kuhu kogunevad tütarlapsed endale veimevakka valmistama. Noormeestel pole osalemine keelatud, aga käsitööd nemad tavaliselt ei tee.
Küsimusele, kuidas James Lodberg selle õhtu veedab, vastas Anu Raua abiline, noor tekstiilikunstnik Tuuli Reinsoo, et kui ta on kuduja, küllap ta siis koob.
Muuseum võidab üha tunnustust
Et Heimtali muuseumi omanik Anu Raud on Eesti Kunstimuuseumi rahvakunsti õppetooli professor ja muuseum on üks õppekoht, kus tudengid praktikal käivad, külastas seda äsja komisjon, kuhu kuulusid Helsingi Ülikooli professor Karen Armstrong, Oslo Ülikooli professor Panagiotis Dimas ja Leideni Ülikooli professor Robert Zwijnenberg.
Hindajad andsid muuseumile ja seal tehtavale tööle lausa ülivõrdelise hinnangu. Akrediteerimistunnistuselt võib lugeda, et tegemist on suurepärase õppebaasiga. Veel nimetavad asjatundjad muuseumi ainulaadseks varalaekaks.
Elav rahvakunst
„Heimtali paneb üliõpilased loominguliselt inspireerivasse keskkonda ja annab võimaluse kollegiaalseks suhtlemiseks,“ kirjutavad Euroopa professorid. Nad hindavad kõrgelt seda, et muuseumis hoitakse rahvakunsti elavana ja seal on võimalik ühendada akadeemiline õpe üldrahvalike huvidega.
Komisjoni hinnangus on mainitud vajadust muuseumi toetada, et seal saaks korraldada suuremaid rahvuslikke üritusi.
Üks sellistest üritustest on ka äsja lõppenud rahvusvaheline kudumiskursus.
Heimtali on üles leidnud kunstiüliõpilased Prantsusmaalt ja teistest riikidest. Oslo Rahvusmuuseumi töötajad pidasid vajalikuks pärast kohal käimist muuseumi rahaga toetada.
Unistus puhkekodust
„Ma nii tahan seda asja edasi arendada!“ ütles Anu Raud. Ta unistab sellest, et järve rand saaks korda.
Perenaine on valmis andma oma talu maad loomeinimeste puhkekodu ehitamiseks. „Mina elan siin ööbikute ja õitsvate sirelite keskel, aga paljudel mu auväärsetel kolleegidel pole võimalust suvel linnast välja pääseda,“ muretses ta.
Anu Raua meelest ei pea uus puhke- ja loomepaik olema vaid kunstnike päralt, seal võiksid loodust nautida ka kirjanikud ja muusikud. Eelkõige tahab ta hoolt kanda eakate ja väärikate eesti kultuuriinimeste eest kodu- ja välismaalt, kel seda kõige rohkem vaja on.
Praegu on Heimtali muuseumis Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste praktikabaas.
Mullu käis seal 6000 külastajat. Iga aasta 1. septembril võtab vallavanem muuseumis leiva-piimapäeval vastu kõik Pärsti vallas esimesse klassi minevad lapsed.