Et Eesti on kindlustanud endale väärika koha maailma eliidi tippkümnes, on meil teada juba mitu aastat.
Veebruaris märkisime siinsel veerul, et sihtasutuse Heritage käesoleva aasta majandusvabaduse edetabelis (Index of Economic Freedom 2005) tuli Eesti 161 riigi seas neljandale kohale, edestades kerge vaevaga selliseid maailma majandushiiglasi nagu USA ja Inglismaa (vastavalt 12. ja 8. kohal). Eestist ettepoole olid jõudnud ainult Hong Kong, Singapur ja Luksemburg.
Nüüd kirjutab Washington Times'i kolumnist Richard Rahn 4. sept. lehes lähemalt väikeriikide silmapaistvatest saavutustest ja pikemalt eriti just Eestist. Rahn on Washingtonis asuva libertaarse (nota bene, mitte liberaalse!) mõttetanki FreedomWorksFoundation üks projektijuhte. Libertaaride lipukirjaks on teatavasti „Vähem riigivõimu! Rohkem isikuvabadust!“. Rahni artikkel väärib pikemat tsiteerimist:
„Meie planeedi kõige jõukamate paikkondade hulka – lisaks Ühendriikidele – kuuluvad nüüd Luksemburg, Taani ja Iiri; ühelgi nendest ei ole mainimisväärselt loodusvarasid. Mont Pelerini ühingu äsjalõppenud kokkutulekul Islandil (kohtusid) mõnegi ülimalt eduka majandussüsteemiga väikeriigi juhid maailma mõjukaimate turumajandus-ekspertide ja poliitiliste instituutide professionaalidega, et arutleda, mida võib maailm nendelt väikestelt riikidelt õppida.“ Rahn toob selliste väikeriikide näiteks Eesti, jätkates:
„Eesti endine peaminister Mart Laar (kes osales Reykjaviki kokkutulekul), oli peamiseks arhitektiks selles märkimisväärses majanduslikus ümberehitustöös, millega tema maa transformeerus Nõukogude Liidu vaesunud vasallist üheks kõige vabamaks maaks maailmas (neljandaks 2005. a. majandusvabaduse indeksis).“
Juhtiv ameerika libertaar loetleb seejärel üksikasjaliselt meetmeid, mille abil Laari valitsus end nõukogude stagneerunud majandussüsteemist paari aastaga lahti murdis, nimelt — põhistades õiguskorra, omandiõiguse kaitse, vabakaubanduse ja stabiilse vääringu, tühistades hindade kontrolli ning erastades suurema osa riigiettevõtetest. „Selle tulemuseks oli, et Eesti saavutas kõigist ekskommunistlikest maadest kõige suurema protsentuaalse tõusu oma kodanike sissetulekus isiku kohta,“ nendib Rahn.
Need on kõik sammud, mida libertaarne liikumine on propageerinud juba üle poole sajandi. Mont Pelerin Society, mis seisab liikumise eesotsas, asutati Genfis a. 1947 kuulsa austria majandusteadlase Friedrich von Hayeki poolt. Nagu Mart Laar äsjasel kokkutulekul Reykjavikis Rahnile kinnitas, juhindusid Eesti pöördelised reformid 1990. aastate algul just F. von Hayeki ja sama kuulsa ameerika majandusteadlase Milton Freedmani õpetustest.
Rahn on eriti imponeeritud Eesti arvutitehnoloogia tasemest, mida ta hindab kõrgeimaks maailmas, kirjutades:
„Eesti on nüüd välja arendamas maailma esimest „e-valitsust“ (st. elektroonilist valitsust). Enamik tema administratiivsetest operatsioonidest toimuvad internetis ja on elektroonilised. Hüljates paberil põhineva bürokraatia on Eesti vähendanud kulusid ja korruptsiooni ning võimendanud valitsuse läbipaistvust ja vastutustunnet. Kõik seaduseelnõud on kättesaadavad internetist, nii et iga kodanik võib neid uurida ja kommenteerida enne, kui nad hääletusele pannakse.“
Võib lisada, et elektroonika aitab tõenäoselt kaasa väiksemate riikide osatähtsuse tõusule meie moodsas maailmas. Ei pruugi olla juhus, et majandusvabaduse eliidi hulgas figureerivad väikeriigid on sageli üllatuslikult kõrgemal kohal kui tunnustatud majandushiiglased. Lähestikku Eestiga võime selle edetabeli tipus näha Iirimaad edestamas Suurbritanniat; Islandit Austraaliat; Shveitsi Ameerika Ühendriike jne. Riikide väiksus võimaldab nähtavasti riigivõimu suuremat detsentraliseerimist, selle läbipaistvuse kontrollimist enamail tasandeil, kui see on võimalik hiigelsuures tsentraliseeritud riigiaparaadis.
On ajakohane märkida, et libertaaride programmi üks olulisemaid lülisid on pälvinud erakordset tähelepanu Saksamaal käesolevatel liidupäeva valimistel. Selleks on proportsionaalne tulumaks (flat income tax), mille Laari valitsus Eestis läbi viis ning mis oli kindlasti üks olulisemaid tegureid Eesti majandusreformi õnnestumises. Saksa opositsioonierakond, Kristlik-Demokraatlik Partei (CDU/CSU), kes tõsiselt ähvardab seekord kukutada Gerhard Schröderi sotsialistlikku (SPD) valitsust, on võtnud arutlusele võimaluse proportsionaalse tulumaksu abil päästa saksa majandus selle seitse aastat kestnud stagnatsioonist.
See tohiks olla täiesti mõeldav, kui nad eeskujuks võtaksid Eesti.