Andres Herkel 2014-12-16

Riigikogule edastatud kollektiivse pöördumise (3940 allkirja) käsitlemisest
Kunagi ma kirjutan ehk memuaare. Aga võib-olla ka mitte. Üheksakümnendad väärivad memuaare, kuid kas ka selle sajandi algus? Pigem võib koguda väikesi sarkastilisi anekdoote.

Ka selline pisut vanamoodne žanr nagu följeton võib peataoleku ja mittemidagitegemise õhustiku edasi anda. Ainest leidub, võtame kasvõi mõne põhiseaduskomisjoni koosoleku.

Näiteks selle, kus arutati Jüri Adamsi algatatud pöördumist, et lõpetada erakondade ületoitmine. Põhiseaduse isa istub aukohal, ta kuulatakse täitsa ära. Avalikke iroonilisi muigeid püütakse peita.

Adams räägib ja räägib. Eestis saavad Riigikokku jõudnud erakonnad riigieelarvest teiste Euroopa riikidega võrreldes üleküllaselt raha. Vähemalt kolm korda rohkem, kui suhestada sisemajanduse koguproduktiga. See raha, kokku 5,4 miljonit, on sihtotstarbestamata ja kulub peamiselt lausreklaamiks. Ei järgita kuldset põhimõtet, et keegi ei peaks saama riigieelarvest rohkem raha, kui ta ise suudab liikmemaksude ja annetuste näol koguda.

Adams osutab, et süsteemis on võimalik Põhiseaduse riive. Meil on loodud olukord, kus erinevad subjektid ei saa oma poliitilisi õigusi võrreldaval moel teostada. Eeskätt puudutab see õigust Riigikogu valimistel vabalt ja võrdsetel tingimustel kandideerida.

Erinevalt Adamsist ei räägi sotsid üldse, vaid vaikivad terve koosoleku. Keskerakondlane proovib seda plaati, et kollektiivne pöördumine Riigikogule pole asi, millega erakonnad või nende algatusrühmad tegeleda tohiksid. Minge koju, putukad!

IRL pole koosolekule üldse kohale tulnud, ehkki puuduva Reinsalu nimi kõlab kogu aeg. Tema oli kümme aastat tagasi praegu kehtiva erakondade rahastamise süsteemi autor. Vähemalt põhiseaduse isa silmis on Reinsalu Eesti riigiõiguse kihvakeeraja number üks.

Jäävad üle reformikad, kes isegi pool suud lahti teevad. Vana plaat: piirangud on selleks, et keegi ei klopsiks kokku fiktiivset erakonda, et siis riigilt häälte eest hõlptuluna raha kasseerida. Ja uus plaat: piirangud on selleks, et venelased ei tuleks Eestisse parteisid tegema. Kas te siis aru ei saa, meid piiravad potentsiaalsed avantüristid ja Vene Karu?!

Reformikad oleks ehk valmis arutama juriidiliste isikute annetuste taastamist ja võib-olla ka osa erakonnaraha andmist sellistele partei loodud MTÜ-dele, mis tegelevad demokraatia ja maailmavaate edendamisega. Rahvakeeles on need loomad DASA-d ja MASA-d.

Üldiselt tapeti teema ära. Lepiti kokku, et korra ehk arutame veel, aga üldiselt kukub kahe Riigikogu koosseisu vahele. Kolm kuud kulus algatuse üleandmiseks Nestorilt Marustele ja ligi pool aastat oleks veel vaja, et kujundada seisukoht. Aga siis on kevad ja uus Riigikogu. Kes seda vana asja ikka mäletab?

Aga kas me sellist Eestit tahtsime – stagnaatilist, vaikselt vinduvat, osavõtmatut? Või saame sellest siiski üle? Sest kogu Eesti pole ju heitunud komisjon ega neli kartellierakonda.

Allikas: autori blogi (ajaveeb)

Märkmed: