Jaak Uibu, Ph.D, Toompea Haridusseminari asutajaliige
Ungari keelemees ja etnograaf Pal Hunfalvy oma 1871. aastal Pestis ilmunud raamatus „Reis Läänemere provintsides“ (eesti keeles 2007) kirjutab lk 113: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“ Tema raamat on unikaalne dokumentaalne allikas esimesest üldlaulupeost 1869.a., milles ta pealtvaatajana ning euroopaliku haritlasena osales ja kohtus läbiviijatega. Siis maarahvas laulis end eesti rahvaks.
Järgmisel aastal 6. juulil kogunesid Helmes Köstrimäele tollase kihelkonnakooli õpetaja ja köstri Andreas Erlemanni poole Eesti tuntud tegelased Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula koos õe Eugenie Jannseniga, Tartu üliõpilased eesotsas Hugo Treffneriga. Köstrimäel peeti koosolek, mis on läinud ajalukku Jakob Hurda sõnadega eesti rahva püsimajäämisest mitte rahvaarvu, vaid vaimu suuruse poolest. Me tajume Köstrimäe koosolekus esimese üldlaulupeo mõju osavõtjate meelsuses. Seda kokkusaamist tõenäoliselt ei olekski olnud ilma üldlaulupeolt saadud ärgituseta.
1969. aastal tähistati Tartus vägevasti 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost – äratus puhkpilliga tornides ja mälestuslauludega Tartu Raadi kalmistul puhkavatele peojuhtidele. Sellele elas kaasa kogu linn ja mina ka. Helme köstrimajas toimus 2001. aasta suvel kahepäevane Köstrimäe 1870. sündmuse meenutus kohaliku muuseumi juhataja eestvõtmisel. Seal esines pikema ettekandega ajaloolane-peaminister Mart Laar. Ka minul oli juhus sellest osa võtta abikaasa autojuhi ja saatjana. Tema oli muuseumi juhataja diplomitöö juhendaja.
Tänaseks päevaks on aktualiseerunud eestlaste kui rahva püsimajäämisel nii vaimsus kui rahvaarv. On lausa vajalik Eesti II elujõu kongressi kokkukutsumine 2024. aasta suvel. Siis möödub 155 aastat esimesest üldlaulupeost, mis tänu Jannseni Eesti Postimehe pikale ettevalmistustööle sai võimalikuks. Tartu Maarja kirik ja tema õpetaja Adalbert Willigerode etendasid selles märkimisväärset osa. A. Willigerode oli Ignatsi Jaagu lapselapselaps.
Eesti Elujõu kongressist 1999, mille algatas Toompea Haridusseminar Robert Kreemi seatud „Eestluse elujõu manifesti“ ajel, möödub varsti veerandsada aastat. Niisuguste asjaolude tõttu peame vajalikuks järgmisel aastal Eesti II elujõu kongressi kokkukutsumist, sedapuhku Tartus Maarja kirikus. Pühakoda on praegu taastamisel. Tema saatus on sarnane eestlaste käekäiguga - purustused, siis ümberkorraldus kui võimalus end säilitada ja jälle taastamine.
Esimesed nõupidamised seminaris osalejatega ja Maarja kiriku juhtidega annavad lootust, et kava õnnestub ellu viia. Ees seisab suur töö teemaseminaridega, mis tipneb Kongressi pöördumisega avalikkuse poole, nagu see oli esimesel kongressil 1999. Selleks vajame teie ettepanekuid elujõuga seotud teemadele. Ja mõtteid, et kasvaks eesti pere ja püsiks eesti koda ).
1999.a. kongressi teemakonverentside nimetused:
* Laulupeod ja eesti meel.
* Eesti pere, keel ja meel.
* Haridus elujõu komponendina.
* Majanduse ja kultuuri seosed.
* Põlisrahva kultuur ja rahvuslik ideoloogia 21. sajandil.
* Säästva arengu kogemus Eestis ja maailmas.
