Eerik Purje
Alustagem vabandusega eksitava pealkirja pärast. Pidanuks ütlema „aaker“, kuid sõjaeelses vabariigis üles kasvanud inimesele on vakamaa kuidagi kodusem. Riia vakamaa, millega endisel Liivimaal talusid mõõdeti, pole aakrist nii palju väiksem, et ei sobiks asendada.
Kolmapäeval, 28. augustil esines professor Tiina Kirss Tartu College’is loenguga teemal „Mis mõõde on aaker“ muljetavaldavalt arvukale kuulajaskonnale. Vaatluse all oli Tõnu Õnnepalu äsjailmunud teos „Aaker“, mille häll ja inspiratsiooniallikas peituvad Muskoka looduse rüpes Kotkajärvel, kus ta viibis läinud aastal Metsaülikooli külalisena.
Kuigi üsna mahukas teos, ei ole kõneleja arvates tegu romaaniga. Ta ei usu, et autor sellele pretendeeribki. Sobiva definitsiooni leidmisega jäi ta kergelt kimpu nagu autor aakri mõistegagi. Filosoofi kallakuga autori jaoks ei ole aaker ainult pinnamõõt, vaid sel on mitu tähendust. Väliseestlase jaoks krunt ja unistuste mõõde, samaaegselt vaese kodueestlase unelm. Nende kahe mõiste vastandamisega tegeleb autor algusest lõpuni eriti agaralt. (Pikemalt Eesti Elu 06.09.2019 paberlehes.)
