Valdek Raiendi elu kreedoks oli vaieldamatult jäägitu pühendumus oma kodumaale ja rahvale.
Lühikese ajaleheartikli raames on võimatu üksikasjaliselt kirjeldada tema tohutut panust oma sünnimaale ja nii kodu- kui väliseestlusele.
Elutee
Valdek Raiend sündis 13. juunil 1922. Mäetaguse vallas Virumaal. Ta lõpetas Jõhvi progümnaasiumi 1939 ning 1942 Tallinna Tehnikumi maamõõdu osakonna, misjärel teenis kaks aastat geodeedina Tallinnas Saksa sõjakaartide ametis.
1944 kutsuti ta tegevteenistusse Eesti diviisi. Valdeku sõjatee lõppes 1945. a. kevadel Saksamaal ameeriklaste ja inglaste sõjavangilaagris. Pärast vabanemist elas edasi Saksamaal, siis juba sõjapõgenikelaagris. 1946 abiellus ta Meerbeckis Heljo Morgeniga. 1947 siirdus koos abikaasaga Inglismaale ja 1950 edasi paremate võimaluste otsingul Kanadasse.
1959. a. omandas Valdek Raiend esimese eestlasena Ontarios vannutatud maamõõtja kutse ning asus tööle geodeedina. 1966. a. lõpetas ta Toronto ülikooli tsiviilinsenerina ja valiti õppejõuks Ryersoni Polütehnilisse Ülikooli, kus sai geodeesia õppetooli direktoriks ning tegutses seal aastail 1977–1987 geodeesia professorina, aastast 2001 oli ta emeriitprofessor.
1990 valiti ta Eesti Geodeetide Ühingu välisliikmeks ja 1992 Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmeks. Akadeemiliselt kuulus korp! Fraternitas Estica vilistlaskogusse, coetus 1952/53.
Ühiskondlik panus
Lahkunu oli koolipoisi east saadik ühiskondlikult tegev — alates Alutaguse skautmaleva Jõhvi hundupoja ja hiljem noorkotkaste rühmajuhi seisusest kuni väliseesti kaalukate rahvuspoliitiliste organisatsioonide liikmestaatuseni välja. Ta oli Toronto Eesti Seltsi ja EKN-i juhatuse liige; Balti Liidu abiesimees; ESTO'72 ja ESTO'84 üks peakorraldajaid.
Eriti soojalt tuksus ta süda võitlejate organisatsioonidele. 1953. aastast alates oli V. Raiend aktiivselt tegev Toronto Eesti Võitlejate Ühingus ning ajalehe Võitleja toimetuse liige. Ta oli Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas juhatuse liige ning selle abiesimees; samuti kuulus ta Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse juhatusse.
Valdek Raiendit tunti aastakümnete jooksul Toronto eesti ajalehtede aktiivse kaastöölisena, kuid tema kirjutisi ilmus ka kodu-Eesti ajakirjanduses. Aastatel 1996—2003 oli ta E.E.L.K. Konsistooriumi häälekandja Eesti Kirik tegevtoimetaja.
Lahkunu pälvis oma tegevuse eest mitmeid tunnustusi ja autasusid. Eriti tuleb esile tõsta Kotkaristi IV klassi ordenit, mille talle omistas Eesti Vabariigi president 4. veebruaril 2002.
Eestile elatud elu
Vähesed teavad, kui palju Valdek Raiend tegi oma sünnimaa heaks. Ta külastas korduvalt Eestit ja sealt naastes oli tal ikka öelda midagi positiivset kodumaa kohta.
Jõhvi Mihkli Koguduse õpetaja Peeter Kaldur ütleb tema kohta ajalehes Põhjarannik (9.07.2005): „Kuigi elu viis Valdek Raiendi läände elama, on ta süda jätkuvalt Jõhvis. /.../Ja kuna tal ühed juured on Jõhvis ja teised Iisakus, siis on tal ka Iisakuga head suhted ...“ Õp. Kalduril on õigus — hr. Raiend annetas 25.000 dollarit Iisaku kirikule vitraazhide tegemiseks. Peamiselt tänu tema annetustele seati Jõhvi kirikus töökorda kaks orelit ja ta toetas ka kindral Tõnissoni monumendi püstitamist.
28. juuni Tartu Postimees kirjutas, et Valdek Raiend andis Eesti Spordimuuseumile üle Montreali olümpia hõberahad ja ühed kõige haruldasemad filmikaadrid sellest, kuidas 1976. a. Montreali olümpiastaadionil Enn Selliku 5000 m jooksu ajal lehvisid sinimustvalged lipud. Ja sinimustvalge saatus oli Valdeku jaoks alati erilise tähtsusega. Ta on meie lipu ajalugu uurinud ja selle kohta essee kirjutanud, mis ilmus Eesti Kirikus # 3, 2001.
•••
Valdek Raiend lahkus igavikku 7. detsembril 2005 Torontos. Tema leina- ja matusetalitus toimus 13. detsembril York kalmistul. Lahkunut oli tulnud ära saatma arvukas sõprade, kolleegide ja aatekaaslaste pere.
E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo, kes viis matusetalituse läbi, rääkis Valdek Raiendi elust ja tööst, järelehüüdeid ütlesid EV aupeakonsul Laas leivat, Eesti Võitlejate Ühingu nimel Raffi Moks jt. Laulis solist Avo Kittask, lipuvalve korraldas korp! Fraternitas Estica.
Valdek Raiendi sõbrad ja tuttavad jäävad teda meenutama aatelise, heldekäelise, heatahtliku ja alati sõbraliku inimesena.
Valdek Raiend: In Memoriam (2)
In Memoriam | 30 Dec 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kallis Heljo.Veebruaris oleks täitunud 60.aastat teie abielu Valdekuga.Seeon pikk aeg .Tunnen kaasa armastatud inimese kaotusele,olete olnud mulle väga väga lähedased,ka üks tükk on minu hingest välja rebitud
Vaatan õhtuse hämaruse palgelt,tuisuse virvenduse veerelt-vaatan,et näha Sind. Sinu elatud elu,nende aastate võlu-ent hämar on,et näha Sind veel..... (Are Raudoja) Südamlik kaastunne Heljo Raiendile kalli abikaasa kaotuse puhul. Kallis Heljo, tean et Sul on raske,kuid ole tugev ja ära murdu. Ma väga loodan,et keegi seda loeb ja annab selle teate Sulle edasi. Tervitades Sind. Valdeku tädipoeg Mait ja tema abikaasa Leili oma perega. Eestist
In Memoriam
TRENDING
