Pärast tosinat aastat kestnud mitme ajaloolase uurimist ja tööd ilmus Valge Raamat Eesti rahva kaotusist okupatsioonide ajal. Raamat on väliselt tõesti valgete kaantega, mille must taust nimel rõhutab sündmuste masendavat survet ja hukkunute seost mullaga. Raamatu on koostanud Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik komisjon, mille esimeheks on dr. Vello Salo.
Autoreiks on Enn Sarv ja Peep Varju artikliga „Ülevaade okupatsioonidest“, Aigi Rahi-Tamm „Inimkaotused“, lisaks Eesti rahvastiku kaotuste tabel kolme okupatsiooni: nõukogude (1940-1940), saksa (1941-1944) ja teise nõukogude okupatsiooni (1944-1989) ajal, neile lisaks ka Saksamaale ümberasujad. Virve Kaselt on artikkel „Tervishoid“, Heino Noorelt „Tervisele tekitatud püsikahjud“, Jaan Laasilt „Kõrgharidus ja teadustöö“, Jaan Kangilaskilt „Kunstielu“, Rein Rataselt „Ülevaade keskkonna kahjudest“, Ants Raukaselt „Okupatsiooniarmee põhjustatud hiiglaslikud keskkonnakahjud“ ja Kalev Kukelt „Majanduskahjud“. Teadlased on igakülgselt vaadelnud, käsitlenud ja analüüsinud Eesti okupatsiooniaastate elu, andes maailmale selgitava pildi suurtest kannatustest, mis on Eesti rahval tulnud läbi elada. Raamat on välimuselt puhas, ainult vanemaile lugejaile on trükikiri väike ja tihe, tahtnuks selgemat teksti. Viited on veelgi väiksema kirjaga, mida loodetavasti kordustrüki puhul saab parandada, ka andnuks mõni foto suuremat selgust.
Välimuselt on sarnane ka ingliskeelne trükk, mille tõlkisid Mari Elts, Tiina Koitla, Mart Paberit ja Mari Vihuri. Tiina Koitla on ka toimetaja. Teised toimetajad on Vello Salo, Ülo Ennuste, Erast Parmasto, Enn Tarvel ja Peep Varju. Eessõna on kirjutanud Vello Salo, andes pildi 1992. a toimunud Okupatsioonide Repressiivpoliitika Riikliku Uurimiskomisjoni organiseerimisest ja uuringuist, mille eesmärgiks oli valge raamatu väljaandmine. Tosina aasta töö tulemused on koondatud kaheksa originaaluurimusena, kus on teaduslikult dokumenteeritud kaotused ja kahjud ning eelnevate andmete põhjal tehtud hinnangud. Artiklite juures on loetelu kasutatud kirjandusest ja ulatuslikult viitematerjali, mis annab tõendi sellelaadilise materjali rohkusest.