Autor Interfax/AFP/BNS
https://maailm.postimees.ee/70...
Osalejate arvu kohta liikus erinevaid andmeid.
Mõnede meediakanalite andmetel suundusid meeleavaldajad mälestussamba «Kangelaslinn Minsk» juurest valitsushoone esisele Iseseisvuse väljakule, kus viibis pea 100 000 inimest.
Väljaanne Guardian kirjutas koguni, et tegemist oli Valgevene iseseisvusaja suurima meeleavaldusega, sest kohal viibis pea veerand miljonit inimest. Osavõtjate kinnitusel ei ole Minskis kunagi olnud nii suurt väljaastumist.
Raadiojaama «Vabadus» otse-eetris ütlesid kohalolijad, et osalejaid oli üle 400 000.
«Nezaležnastsi väljakule on kogunenud suur hulk inimesi. (. . .) Kümned tuhanded liiguvad mööda Nezaležnastsi prospekti valitsushoone poole,» edastas portaal Tut.by.
Inimestel olid kaasas lilled ja õhupallid ning osales ka hulgaliselt lapsi.
Ametlike allikate hinnangud osalejaskonna kohta puuduvad. Meedia teatel mobiilside sündmuspaigas praktiliselt puudub.
Päeval korraldati sel väljakul president Aleksandr Lukašenka toetajate üritus, kuhu toodi siseministeeriumi väitel rohkem kui 65 000 inimest, kellele autoritaarne riigipea kõne pidas. Lukašenka eitas vastutust meeleavalduste jõhkra laialiajamise eest pealinnas Minskis ja teistes linnades, süüdistades julmuses hoopis protestijaid.
Valgevenes 9. augustil peetud presidendivalimiste ametliku tulemuse järgi võitis alates 1994. aastast ametis olnud riigipea suure häälteenamusega. Valimistulemuste väljakuulutamine viis aga meeleavaldusteni, mis kestavad siiani ja tõid pühapäeval tänavatele sadu tuhandeid opositsiooni toetajaid.
Neljapäeval alustasid rahumeelseid proteste ka Valgevene tööstusettevõtted.
Meeleavaldajad ei usu väljakuulutatud valimistulemust ega nõustu sellega. Ametlikel andmetel sai Lukašenka 80,1 protsenti häältest ning tema vastaskandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja 10,12 protsenti.