"On selge, et Valgevene lubab takistamatult oma territooriumi läbida. Siin mingit kahtlust ei ole, et see on võimude poolt kaasa aidatud tegevus, selleks, et survet Leedule avaldada," sõnas Kohv.
Kohv rääkis, et suure piiritara ehitamises ta lahendust ei näe. "Siin on ikkagi küsimus selle naaberriigi tahted, et kas see pealevool lõpetatakse või mitte," lausus Kohv.
Ka ise eelmisel nädalal Leedus olukorraga tutvumas käinud Kohvi sõnul paluvad põgenikud kinnipidamiselt koheselt poliitilist varjupaika, mistõttu on Leedu sunnitud jätkama menetlustoimingutega.
Tarmo Kohv ütles, et tegemist on peamiselt Iraagist pärit põgenikega, kes püüavad läbi Leedu pääseda Euroopa Liitu ja nende liikumist on täheldatud ka Leedu-Poola piiril.
Kohv lisas, et paljud põgenikest ei oska lugeda ega ka kirjutada.
Kohvi sõnul peab ka Eesti olukorda jälgima ja sellest kogemusest õppima.
Politsei-ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev ütles ERR-ile, et Eesti piirivalve on võimalike Eestisse saabuvate põgenikega tegelemiseks koostanud erinevaid plaane.
"Me peame tunnistama seda, et kui Eesti langeks umbes samasuguse rändesurve alla nagu Leedu, siis see tähendab meie jaoks ka oluliselt teistsugust taktikat ja teistsugust töötamist. Selle jaoks meil ongi kriisiplaanid," lausus Belitšev.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
https://www.err.ee/1608268194/...
