Euroopa viimaseks diktaatoriks tituleeritud Valgevene president Aleksandr Lukashenka (vene k. Lukashenko) kogus 19. märtsil toimunud valimistel ametlikel andmetel 82% häältest, kuid Moskvas paikneva Levada analüüsikeskuse väitel oli toetus talle kõigest 47%.

Lukashenka peamine vastaskandidaat Aleksandr Milinkevitsh nõuab uute valimiste korraldamist, kuna mitteametlikel andmetel kogus tema üle veerandi (25,6%) häältest.

Üldise hinnangu kohaselt polnud Valgevene presidendivalimised vabad, demokraatlikud ega õiglased, samuti ei vastanud need rahvusvahelistele standarditele.

Euroopa Liidu välissuhete voliniku Benita Ferrero-Waldneri sõnul sai Lukashenka tagasivalimine teoks tänu hääletamist varjutanud hirmuõhkkonnale. Ta lisas, et diplomaatiliste sanktsioonide kehtestamine Valgevene suhtes on vägagi tõenäoline.

Ka USA ei tunnista Valgevene presidendivalimiste tulemusi. „Me toetame uute valimiste korraldamist,“ ütles Valge Maja esindaja Scott McClellan.

Eesti Välisministeerium avaldas kahetsust, et Valgevene võimud ei täitnud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt antud soovitusi, sh endale OSCE ja ÜRO liikmesriigina võetud kohustusi ning mõistis hukka demokraatia ja inimõiguste üldtunnustatud normide eiramise. „Oleme vapustatud jõu kasutamisest opositsiooni presidendikanditaatide vastu, sõltumatute vaatlejate arreteerimisest, vaba ajakirjanduse tegevuse piiramisest ja valimiseelsete rahvakogunemiste takistamisest,“ seisab välisministeeriumi avalduses.

Valgevene valimistulemused olid muidugi ette ennustatavad. Lukashenka rezhiim ei jätnud midagi juhuse hooleks. Kuid ometi, isegi ametlikke andmeid aluseks võttes, ei hääletanud iga viies kodanik ehk 20% (ca 1 miljon inimest) Lukashenka jätkamise poolt riigijuhina.

Valimistejärgsel ööl protestis Minski kesklinnas umbes 10.000 inimest. Miilits teatas, et meeleavaldajaid, kes üritavad olukorda riigis destabiliseerida, koheldakse terroristidena ning neid ähvardab surmanuhtlus.

On raske ette kujutada, et Euroopas on täna veel riik, kus kaasaskantaval paberil olev sõna „demokraatia” ajendab arreteerimise ja läbipeksmise; kus jutuajamiseks KGB-ga piisab oma emakeeles rääkimisest; kus väljend „Vaba Valgevene eest” toob kaela terrorismisüüdistuse.

Täna me veel ei tea, kuidas sündmused Valgevenes edasi arenevad. Kas hirm vaigistab protestijate hääle? Kas repressioonid jätkuvad?

Avatud Eesti Fondi (AEF) hinnangul vajab riik pärast valimisfarssi veelgi suuremat tuge.  

Märkmed: