President Aleksander Lukašenko tuntud oponent suri pühapäeval 79-aastasena vähki. Ta elas neli viimast aastat paguluses.
Bõkav saavutas kuulsuse romaanide ja jutustustega tavalistest sõduritest Teises maailmasõjas, kuid nii kommunistid kui Lukašenko kritiseerisid tema loomingut.
Paljud, kes järgnesid tema sargale mööda Minski peamist tänavat, Skorini Prospekti, kandsid Valgevene keelatud valge-puna-valgeid rahvuslippe leinalintidega.
Tegemist oli viimaste aastate suurima rahvakogunemisega, millest võimude hinnangul võttis osa 20.000-30.000 inimest.
Lukašenko ja valitsuse tähtsamad ministrid leinatseremooniast osa ei võtnud.
“Bõkav on meie haritlaskonna südametunnistus. Sellised inimesed on jumalast antud. Valgevene oli õnnelik, et tal oli Bõkav,” ütles Galina Kozlova, üks pensionil õpetaja.
Bõkav lahkus kodumaalt 1998. aastal, neli aastat peale Lukašenko võimuletulekut. Ta elas Soomes, Saksamaal ja Tšehhis ning pöördus alles sellel kuul pärast operatsiooni tagasi Valgevenesse.
Valgevenes on osa Bõkavi loomingust keelatud. Nõukogude perioodil keelati kolm tema teost, mis kujutasid pigem sõjaõudu kui nõukogude sõdurite kangelaslikkust. Kümme aastat hiljem on neist saanud koolis kohustuslik kirjandus.
“Meie president on ilmselt ainus inimene Valgevenes, kes ei ole tema raamatuid lugenud,” ütles Stanislav Šuškevitš, Valgevene esimene nõukogudejärgne riigipea Vene telekanalile NTV.
Bõkavi surm oli oluliseks teemaks ka Venemaa meedias, kuid Valgevene võimud kritiseerisid karmilt selle väidetavalt erapoolikut kajastamist.