Paar aastat tagasi läbis ajalehti teade, et üks Bulgaaria mustlanna pani oma pojale nimeks Binladen. Kui naiselt küsiti, miks ta andis lapsele niisuguse hirmsa terroristi nime, vastas ta, et ega tema tea, kes see mees on, aga kogu aeg temast räägitakse ja nimi meeldis ka.
Valgas sai absoluutse enamuse Reformierakond ja raekoda ootab uue volikogu avaistungit. Foto: Üllas Linder
Samasugust efekti tõdevad paljud kommentaatorid äsjaste kohalike volikogude valimiste puhul Eestis. Keskerakonna materdamine andis soovitule vastupidise tulemuse.
Kes võitis, kes kaotas
Keskerakond osutus üle Eesti kõige edukamaks erakonnaks, saades umbes veerandi häältest ja jäädes eelmiste valimistega võrreldes samale tasemele. Reformierakond, Rahvaliit, Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond parandasid oma positsioone. Tunduva tagasilöögi sai Res Publica, kes sai üle kaheksa protsendi häältest varasema 15 asemel.
Nendel valimistel oli valimisõigus ka mittekodanikel, Riigikogu valimistel aga mitte ja seetõttu ei saa nende järgi öelda, millised oleksid praegusel hetkel Riigikogu valimiste tulemused. Kuna paljudes linnades ja valdades kuulusid erakonnad valimisliitudesse, ei ole siin toodud andmed pealegi päris täpsed.
Nagu näha, on Keskerakonna pooldajaskond stabiilne ja propaganda neile ei mõju. Ei mõjunud ka mitmete väljapaistvate liikmete lahkumine erakonnast. Res Publica hääled läksid tõenäoliselt tagasi nendele erakondadele, kust nad eelmiste valimiste ajal võeti – näiteks Isamaaliidule.
Oma populaarsust näitas taas Savisaarte perekond – Tallinnas kogus Edgar Savisaar 16834 häält, tema abikaasa Vilja Savisaar 5846 häält (need on üle Eesti parimad tulemused) ja tütar Maria Savisaar 1049 häält.
Vene tont
Keskerakond oli eriti edukas Tallinnas ja Kirde-Eestis. Ka enne oli teada, et see erakond on venelaste hulgas populaarne. Venelaste oma parteid on muutunud peaaegu olematuks – Eestimaa Ühendatud Rahvapartei sai 0,7 protsenti häältest eelmiste valimiste nelja protsendi asemel, Vene Erakond Eestis kogus 0,08 protsenti. Venelased on hakanud valima „eestlaste parteide” vahel ja nendesse on astunud ka venelaste tuntumad poliitikud.
Teised erakonnad võivad end sellega muidugi lohutada, et Keskerakond püüab venelaste hääli ja seda oma propagandas kasutada. Aga see, et need erakonnad ei oska ise midagi pakkuda mitte-eestlastele, keda on umbes kolmandik valijate üldarvust, näitab nende teatud küündimatust. Tahame või ei taha, aga venelaste olemasolu Eestis on fakt ja mida aeg edasi läheb, seda suurem hulk muulasi omandab ka Eesti kodakondsuse.
Kui vaadata Tallinna volikogusse pääsenud isikute nimekirja, siis Keskerakonna esindajaist on üle kolmandiku vene nimedega. Siiski oleks ebaõiglane neid kõiki süüdistada Venemaa- või venemeelsuses. Eelmises volikogus üks selline siiski päris kindlasti oli – suurepäraselt eesti keelt oskav ajakirjanik Dmitri Klenski nõudis vene keelele töökeele õigust ja võttis mõnikord selles keeles ka sõna. Nendeks valimisteks tegi ta oma nimekirja, mis aga volikogusse ei pääsenud.
Uued koalitsioonid
Keskerakond ja Reformierakond said kahepeale rohkem hääli kui ülejäänud neli parlamendierakonda kokku. Vahetult pärast valimisi ennustati, et paljudes omavalitsustes tuleb võimule Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon. Uudiseid lisandub kogu aeg. Selle kommentaari kirjutamise ajaks on niisugune koalitsioon otsustatud Jõgeval ja Tartus. Igal pool ei ole see muidugi võimalik või seda ei tahetagi teha. Näiteks Viljandis tuleb võimule Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaaliidu koalitsioon ning Pärnus ja Haapsalus Keskerakonna, Res Publica ja Isamaaliidu koalitsioon.
Kõige põnevam on muidugi küsimus, mis saab Tallinnast. Seal on Keskerakonnal absoluutne enamus – 32 kohta 63-liikmelises volikogus. Aga enamus on napp ja kui teistel erakondadel õnnestub mõni Keskerakonna esindaja üle meelitada, nagu eelmise volikogu ajal juhtus, ongi võidust saanud kaotus. Sellepärast otsibki Keskerakond endale liitlasi. Võib-olla on lehe ilmumise ajaks juba selge, kas nad neid ka leidsid.
