Ma olen endale tõutand küll, et enam Eestimaa asjadest ei kirjuta, siis ei tule kellegagi pahandust, aga no kussa saad. Ärman-poiss tuli aga jälle, hinternetist leitud ardikkelid valge papri peal ja muutkui lehvitas neid minu nina all. Ega ma nisukesel juhul nina sisse torkamata ei jäta. Korra käis peast läbi küll, et see on ehk poisi poolt provukatsijoon, aga siis mõtlesin, et las ta prohvus provutseerib. Mul ka ikka veel mehearu peas, miks ma ei või oma sõna sekka ütelda. Kellele see siis nii kauge maa tagast kurja peaks tegema.
Lugesin ja veerisin ja varsti oli jälle kõik segi, mis enne paistis jusku selge olevat. Minu meelest me valisime ikke Eesti riigile valitsejat, keda nüid presidendiks kutsutasse. Aga Eestimaa seitungitest paistab, et valiti oopis presidendi prouat. Kõik on küisi ja ambaid pidi proua Evelini undrukusabas kinni ja muutkui pahandavad, et ei tule oma rolliga toime. No misuke see roll siis peaks olema? Minu teada on nii, ja Ärman kinnitas kah, et rahvas valib riigikogu ja riigikogu valib presidendi, aga oma proua tohib president ikke ise valida nigu iga teine kodanik. Mina valisin oma Kata küll ise (tegelikult valis tema minu, aga seda ei pruugi keski teada) ja Ärma talu peremehel peaks sama õigus olema, mis sest, et tal presidendi amet pealekauba.
Lugesin edesi ja siis leitsin midagi, mis tegi meele rõemsaks ja tõi naeru näkku. Kui presidenti valiti, siis proua oli võtt vitstest vai männijuurtest punutud korvi kätte ja läind metsa seenele. No mina ütlen, et see on üks väärt naisterahvas. Kui mind oleks riigi valitsejaks valitud, oleks minu Kata samuti seenele läind ja oma kurjad kriitikud kah seenele saat, aga teise metsatukka. Igaühega koos tema seeni ei korja, valib seltskonda.
Nojah, eakene küll, need asjad juhtusid Toompeal vai Mulgimaal, ükskõik kummast paigast see president oma alamaid utsitab, see kõik mul niisama suusoojaks kõnelda. Aga Saaremaal pidada asjad oopis ullud olema. Vanaste oli seal nii, et Suure Tõllu järeltulija viis oma mõrrad meresse ja ise läks kadakate vahele naabrimeestega umalavee kangust kontrollima, aga nüüd on saarel võsavillemid võimu üle võtt ja karjatavad kihvadega lambaid. Mine sa veel õlleankruga metsa, kui iga kadakapõõsa taga kükitab kriimsilm, ambad irevil. Laseks murdja pihta kaherautsest paar pauku, aga näetsa, uuemad undiseadused ei luba.
Mis elu see enam on, kui saarlane läheb mihklipäeva ommuku pika pussiga lauta, et oinale kalendrikombeid kuulutada, aga oinast pole ollagi. Kaeb karjamaale ja näeb, et ühestki utest pole muud järel kui peotäis villu, paar sõrgu ja säärekondid. Allivatimeestel on pidu, aga neid ära äävitada ei tohi, üteldasse, et viib looduse tasakaalust välja. Saarlase ingelisest tasakaalust ei ooli keski. Lohutatasse, et tapmine ei aita, talvel tulevad mandrilt üle jää uued. Saarlastel pole muud kui asuta laulukoor ja üürga, et „jäävabaks, Eesti meri!“
Valimisest ja valitsemisest
Meelejahutus | 15 Sep 2011 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
