Nüüd, kus maailma finantsturgudel valitseb globaalne kriis ja muutused toimuvad mitte enam tundide, vaid minutite ja isegi sekunditega, on enamus meist suures segaduses. Neelame ahnelt asjatundjate arvamusi. Mis saab minu hoiustest, vaevaga pensionipäevadeks kogutud rahast, mis on sellega tehtud? Need küsimused vaevavad praegu paljusid. Puudub igasugune turvalisus ja kindlus.

Maailma suurpankade muljetavaldavad meetmed – sadadesse miljarditesse ulatuvad rahasüstid ja intressimäärade koordineeritud kahandamised ei näi üha allapoole suunduvatele finantsturgudele erilist mõju avaldavat. BBC ekspert võrdles olukorda külmetushaigusega: püüame tõvest jagu saada ravimite ja rahvameditsiini abil, kuid tervenemine nõuab sellest hoolimata oma aja. Keegi ei julge ennustada, kui kaua turu paranemine võiks aega võtta. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul on tegemist „kõige ohtlikuma finants-shokiga 1930. aastatest alates, mis arenenud finantsturge on tabanud“. IMF nimetab olukorda ebakindlaks ja ennustab, et olukord võib veelgi halveneda.

Finantskriis mõjutab valimiskampaaniaid

Viimase nädala jooksul on meil olnud võimalus jälgida valimiskarusselli üha hoogsamaid tuure Kanadas ja Ühendriikides. Mõistagi on kõigi väitluste-vaidluste keskseks teemaks majandus ja rahandus nii siin- kui sealpool piiri. Kuna USA on maailma rahandusmootor, on lõunanaabrite valimisvõitluse vastu huvi ehk isegi suurem. Iga riigi majandus- ja sotsiaalsüsteemi aluseks on tootmine. Paraku on tootmine suuremate kasumite otsinguil globaalsel turul nihkunud itta – peamiselt Hiinasse ja Indiasse.

Valmisdebattide avalöögiks oli USA asepresidendikandidaatide, Alaska kuberneri Sarah Palini ja senaator Joe Bideni väitlus 2. oktoobri õhtul, kus Palin haaras kohe härjal sarvist, süüdistades demokraatide presidendikandidaati senaator Barack Obamat patriotismi puudumises, küündimatuses jne. Vabariiklased lootsid, et Palini tugev esinemine võiks aidata kaasa Obama toetuse pidurdamisele või isegi kahanemisele, mida paraku ei juhtunud. Ehkki 85% debatti jälginuist leidis, et Palin esines paremini kui oodata võinuks, jäi ta vaatlejate arvates 30-aastaste poliitiliste kogemustega Bidenile alla, mis on ka mõistetav ja loogiline.

USA presidendikandidaatide Barack Obama ja John McCaini esimeses väitluses ilmutas McCain küll erudeeritust, kompetentsust ja väärikat riigimehelikkust, kuid kaotas nii publiku kui analüütikute hinnangul nooremale, energilisemale ja atraktiivsemat valimisplatvormi pakkunud Illinoisi senaatorile. Ka 7. oktoobril toimunud debatt ei toonud McCainile oodatud läbimurret. Mõlemale kandidaadile heideti hiljem ette riigi juhtimiseks vajalike ideede ja otsustavuse, aga ka karisma puudumist.

Viimased küsitlused näitavadki, et Obama läheb presidendivalimistele selge favoriidina, kui just mingit imet ei juhtu. Üllataval kombel toetavad teda valijad isegi nendes osariikides (Ohio, Virginia, Florida, Colorado, Põhja-Carolina ja Missouri), kus eelmistel valimistel võitis George W. Bush.

Kanadas valimised ukse ees

Kanada nelja partei – liberaalid, uusdemokraadid, rohelised ja Bloc Québécois’ juhid pühendasid 2. oktoobri debatis suurema osa ajast praeguse peaministri Stephen Harperi ja tema administratsiooni sarjamisele. Jäi mulje, et saatejuht ei andnud Harperile ka küllalt aega kriitikale vastamiseks, mistõttu väitlus jäi kuidagi negatiivselt ühepoolseks ja ilmetuks.

7. oktoobril avalikustas peaminister Harper Torontos Kanada Klubis toimunud kohtumisel oma valimisplatvormi, millest on juttu tänase lehe ingliskeelses osas. Midagi põrutavat selles pole, pigem on tegemist tagasihoidlike abinõude kompleksiga majanduse tasakaalustamiseks. Vaatlejate hinnangul sisaldab peaministri platvorm küll palju positiivset, kuid mingit efektiivset majanduse päästeplaani see endast ei kujuta.

Liberaalide juht Stephane Dion nimetas Harperi platvormi „väikeseks maksukärbete broshüüriks“. Vihjates Harperi sõnadele, et keset tormi pole mõtet eelistusi muuta, leidis Dion, et Kanada riigilaeva kapten on laevatüüril magama jäänud. Dionil ja tema mõttekaaslastel läksid ilmselt kõrvust mööda Harperi platvormi mitmed olulised punktid või ei taha nad nendest kuulda. Vaid üks näide sealt – 400 miljonit dollarit Ontario ja Quebeci väikeettevõtjatele peaks ju oluliselt parandama tööhõive olukorda ja elustama majandust nendes provintsides.

Kuid paralleelselt finantsturu langusega sulab ka Stephen Harperi toetus, kolmapäeval oli see vaid 31% – 10% vähem kui kampaania alguses. Konservatiivid edestavad liberaale nüüd kõigest 4%-ga. Viimastele on omakorda ohtlikult lähenenud uusdemokraadid (21%). Rohelisi toetas kolmapäevaste küsitluste põhjal 13% hääleõiguslikke valijaid. Intervjuus CBC saatejuhile Peter Mansbridge’ile oli Harper sunnitud tunnistama, et enamusvalitsuse moodustamiseks pole enam mingit lootust.

Igal juhul olgu siinkohal kõiki lugejaid üles kutsutud 14. oktoobril valimistel osalema, sest kuidas muidu saaksime oma hääle ja soovid kuuldavaks teha?!

Märkmed: