Vabariigi Valimiskomisjon arutas Martin Helme kaebust, millega seati kahtluse alla e-häälte lugemisel kasutatud arvuti turvalisus. Komisjon leidis, et kaebusest ei selgu Helme kui kandidaadi õiguste rikkumist.

Martin Helme kaebuse kohaselt rikuti e-hääletamise tulemuse selgeks tegemisel elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit. Kaebuse kohaselt oli e-häälte lugemiseks kasutatud server uuendamata ja häälte töötlemisega seotud arvutid auditeerimata. Riigi valimisteenistus selgitas, et server on uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega ja seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. E-valimiskasti ei hoita arvutis, vaid turvaümbrikus DVD-plaadil. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed, mida saab sõltumatult kontrollida. Seepärast ei ole arvutite auditeerimine vajalik.

Helme soovis algselt esitada kaebuse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. EKRE põhikirja järgi on erakonna esindamiseks vaja kolme juhatuse liikme allkirja, kuid kaebusel oli vaid Martin Helme allkiri. Riigi valimisteenistus juhtis sellele tähelepanu, mispeale palus Helme käsitleda seda tema kui eraisiku kaebusena. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas, et Martin Helme kui eraisiku õigusi pole rikutud, sest ta osutus valituks ja sai mandaadi Riigikokku. Seetõttu otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata ja palus Helme etteheidetele vastata riigi valimisteenistusel.

EKRE esitas seepeale määrustele vastava uue kaebuse, mida arutati Valimiskomisjonis 14. märtsil. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et EKRE nimel esitatud kaebust pole võimalik lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna see laekus 10. märtsil ja vaidlustas elektroonilise hääletamise korraldamise toiminguid, mis lõppesid 4. märtsil. Vaidlustamise aeg on kolm päeva alates valimistoimingust.

Elektroonilise hääletamise digiallkirjastatud tulemuste valimised.ee veebilehel avalikustamata jätmise osas on EKRE kaebus tähtaegne. Komisjon märkis, et Riigikogu valimise seaduse järgi peab riigi valimisteenistuse juht allkirjastama elektroonilise hääletamise tulemused, kuid seal pole öeldud, kas ja millal peab need tulemused valimised.ee veebilehel avaldama. Elektroonilise hääletamise tulemused allkirjastati 6. märtsil vaatlejate juurdesolekul pärast elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontrolli ja avalikustati veebilehel 8. märtsil. Kuna seaduserikkumist ei esine ja riigi valimisteenistuse juhi allkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemuste avaldamine valimised.ee veebilehel ei mõjuta valimistulemust, jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja nõude rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjon arutas veel kaheksat kaebust, millega vaidlustati Riigikogu valimistega seotud toiminguid. Komisjon rahuldas kaebuse, kus riigi valimisteenistus oli jätnud registreerimata kaebaja suuliselt esitatud avalduse. Komisjon otsustas, et valimisteenistus eksis, sest avaldusi on õigus esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kalle Grünthali e-hääletamise tulemusi vaidlustava kaebuse jättis Vabariigi Valimiskomisjon rahuldamata, sest kaebuses välja toodud asjaolud ei mõjutanud hääletamistulemust. Grünthali kaebus puudutas valimised.ee lehel statistika kuvamist, Paide valimisjaoskonna arvutite tarkvarauuendusi ja e-häälte lugemisele kulunud aega. Kuus ülejäänud kaebust otsustas komisjon jätta läbi vaatamata, sest neis viidatud asjaolud ei rikkunud kaebajate subjektiivseid õiguseid.

Eestlased Eestis

TRENDING