10. juunil seadis peapiiskop Andres Põder Toronto Vana-Andrese kirikus Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopi ametisse dr. Andres Tauli.

Imeliselt kaunis oli Torontos möödunud pühapäev. Ilm oli ideaalne ja umbes pooltuhat eestlast lähedalt ja kaugelt täitsid ruumika kiriku just sobivalt. Vana-Andrese kirik on ehitatud 19. sajandi lõpul šoti presbüüterlaste koguduse tarbeks. Aastast 1952 on selle kiriku kasutajateks läti ja eesti luterlik kogudus ja tal on eriline kohta Välis-Eesti kiriku elus. Siin on toimunud paljud suurpäevad, siin õnnistati ametisse peapiiskop Petersoo ja saadeti ka viimsele teele. Viimasesse aastasse mahtus leinaaeg, peapiiskopi valimiste väljakuulutamine ning kandidaatide esitamine ja lõpuks valimisprotseduur. Kodu-Eestis tuleb kirikukogu kokku kaks korda aastas ja otsused tehakse hääletamise teel. Välis-Eesti kogudused asuvad laialipillatuna kolmel kontinendil ja nõnda toimub kirikukogu töö kirja teel. Pidupäevad ongi võimaluseks kohata kaasmaalasi. Seda jumalateenistust oli suure hoolega valmistatud ja heaks kordaminekuks trükitud kaunis laululeht, mille kaant kaunistas värviline luterroos kui luterliku kiriku sümbol.

Pidulikus rivis

Pidulik protessioon seati valmis kiriku seltskondlikus saalis. Kirikus võttis meid vastu organist Lembit Avessoni pidulik avamäng. Protessiooniristi kandis Vancouveri koguduse õpetaja ja Kanada praostkonna abipraost Walter Johanson. Tema järgi tulid skaudid küünaldega. Piibli tõi pastor loci Kalle Kadakas, kirikukogu otsuse peapiiskopi valimise kohta konsistooriumi abipresident Peeter A. Põldre. Järgnesid Kanada praostkonna vikaarõpetaja Marek Roots, õpetaja Ants Tooming Kolga-Jaanist, Läti luterliku koguduse õpetaja Ilze Eward Kuplens, Portlandi, San Francisko ja Seatli koguduse õpetaja Hendrik Laur, Michigan-Detroiti õpetaja Kersti Kimmel, õpetaja Endel Ulp, Montreali ning Ottava koguduse õpetaja Heino Laaneots, Toronto baptiskikoguduse pastor Jüri Puusaag ja Kanada praost Hannes Aasa. Protessiooni järgmise osa moodustasid uued Konsistooriumi liikmed Naani Holsmer, Virge James, Tõnis Laar ja Göteborgi koguduse õpetaja Jaak Reesalu. Nende järel kandis peapiiskopi ametiristi E.E.L.K. vastne assessor, Tartu praostkonna praost Joel Luhamets, piiskopimantlit USA I praostkonna praost Thomas Vaga, mitrat EELK assessor Lääne praost Tiit Salumäe (kes praegu teenib E.E.L.K. kogudusi USAs) ja piiskopisaua assessor emeriitpraost Tiit Tralla. Peapiiskop electus Andres Taul oli riietatud albasse. Piduliku protessiooni lõpetasid Kanada Anglikaani kiriku Toronto piiskopkonna suffragan piiskop Michael H. H. Bedford-Jones ja viimasena ametisse pühitseja EELK peapiiskop Andres Põder.

Jumalateenistus - sõna ja sakrament.

Jumalateenistus algas meie kiriku hümniga “Üks kindel linn ja varjupaik”. Altarisse astus peapiiskop Põder ja pidas pühisemiskõne, milles rõhutas piiskopiameti suurt vastutust ja sellega kaasas käivaid kohustusi. Seejärel luges Peeter Põldre ette kirikukogu otsuse Andres Tauli valimise kohta peapiiskopiks ja konsistooriumi peasekretär Ivar Nippak kirikukogu otsuse konsistooriumi liikmete valimise kohta. Kirikukogu oli kinnitanud kõik Andres Tauli poolt esitatud kandidaadid. Enne pihitalitust laulis “Estonia” koor Margit Viia-Maiste juhatusel ja solist Jaan Medri Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni selleks päevaks kirjutatud heliteose “Kiida, mu hing” (Ps 103). Pihi pidas praost Hannes Aasa, kõneldes nii eesti kui inglise keeles. Pastor loci jätkas algusliturgias ja pühakirja tekstid luges praost Vaga. Jutluseks astus kantslisse peapiiskop electus. Püha Andrease kirik on ehitatud nii, et kantsel asub otse altari kohal, väljendades sellega jutluse ja Jumala sõna erilist tähtsuse koguduse jaoks. Temale omase elavusega selgitas Taul Luuka evangeeliumi 12:49-50 alusel, mis on Jumala ootused koguduse elu kohta tänapäeval. Ta rääkis, et kord oli küsitud tuntud teoloogilt Karl Barthilt, kuidas ta iseloomustab tänapäeva Euroopa kristlust - see on nagu pooltühjade kummidega auto, edasi läheb aga vaevaliselt, oli teoloog vastanud. Meie ülesanne on panna kummidesse rohkem õhku. Peale jutlust laulis Peetri koguduse naisansambel “Helin” Margit Viia-Maiste juhatusel tuntud laulu “Pühapäeva hommik” ja juhatas sellega sisse kõige pidulikuma osa jumalateenistusest.

Pühitsemine ja läkitamine

Altarisse läksid peapiiskop Andres Põder, piiskop Michael H. H. Bedford-Jones, praostid Vaga ja Tralla. Altari ette astus valitud peapiiskop. Pühitsemises oli järgitud sama liturgilist korda, mis töötati välja Andres Põder ametisse pühitsemiseks. Pühitseja küsimuste ja pühitsetava vastuste vahele loeti seatud piiblitekstid. Pühitsemise ja käte pealepanemisega anti edasi ülemkarjase amet. Andres Põder ütles: “Meelevallaga, mille Kristuse kirik on Jumala tahtel meile andnud, pühitseme Sind, Andres Taul, piiskopiks ja seame Sind peapiiskopi ametisse kuni Eesti luterlike kirikute ühinemiseni Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.” Praostid Vaga ja Tralla riietasid Andres Tauli piiskopimantlisse. Must tammelehetikandiga piiskopimantel, sinine lai vöö ja valge alba mootustasid kauni kooskõlana eesti rahvusvärvid. Andres Põder pani talle kaela kuldse piiskopiristi, andis mitra ja lõpuks piiskopisaua, mille oli valmistanud skaudijuht Jaan Lepp spetsiaalselt Andres Taulile. Võimas Toronto ühendkoor, kuhu oli liitunud Peetri koguduse Cantate Domino Vana-Andrese koor, laulis seejärel osa Urmas Sisaski Eesti Missast “Sanctus”. Peale uue peapiiskopi töösseläkitamist võttis ta ette oma esimese talitusena õnnistada ametisse valitud konsistoorium. Konsistooriumi liikmed pidid vastama kolmele küsimusele, mis puudutas nende tööülesandeid. Kuna eelmisel päeval olid EELK ja E.E.L.K. peapiiskopid alla kirjutanud deklaratsioonile, kus väljendavad soovi liikuda nähtava ühtsuse poole, esitas Andres Taul konsistooriumi liikmetele küsimuse: “Kas tahate ka armastada Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut ja meeles pidada meie ühtset algust - et meie oleme Eesti Vana Rahvakirik. Kas tahate töötada ja palvetada nähtava ühtsuse saavutamiseks - et Kristuse sõna ja palve - et “kirikud oleks üks” võiks ka meie kohta täide minna?” Üle kiriku kõlas julge ja üksmeelne vastus: “Jah, Jumala abiga.” Tööülesannete tõttu puudus valitud koosseisust ainult praost Udo Tari. Kirikupalve ja traditsioonilise palve kodumaa eest pidas Tiit Salumäe. Armulaua pühitses peapiiskop Taul, keda assisteeris õpetaja Roots. Armulauda jagati mitmes paigas kirikus ja nii said kõik osa Issanda ihu ja vere sakramendist. Oma esimese õnnistuse kogudusele andis ametisse õnnistatud Andres Taul ja lõpulauluks oli Roman Toi võimas koorfiteos “Sind täname”.

Pidupäeva juurde kuuluvad tervitused ja ühispilt.
Kaks ja pool tundi väldanud jumalateenistus oli lõppenud, aga siiski jatkus veel aega, et teha ühispilt ja kuulata tervitus, mille oli saatnud Eesti Vabariigi presidenr Toomas Hendrik Ilves. President pani kirikujuhile südamele: “Eesti luterlik kirik on vaba rahvakirik ning on seda aadtet hoidnud nii kodumaal kui maapaos. Seda vaatamata kurjadele aegadele ja rasketele lahkumistele. Kirik on olnud vaimseks koduks, aidanud hoida ja koondada. Teinud tööd oma rahva heaks. See töö ei lõppe, vaid kestab edasi, sest läbi jumalasõna ja armastuse aitab kirik kogu Eestit paremaks muuta.” Teisena kuulati Läti väliskiriku peapiiskop Elmars Rozitise tervitus. Kui protsessioon kirikust väljus taas võimsate Lembit Avessoni orelihelide saatel, nägime sadu tänulikke ja õnnelikke inimesi. Nad ütlesid - oli lõpmata ilus ja õnnistatud päev.

Eesti Maja - eestlaste kohtumispaik.

Kutsustud külalistele jätkus päev veel pidulauas Toronto Eesti Maja Kristallsaalis. Kui oldi juba keha kinnitatud, siis kuulati suurt hulka tervitusi, mida sidus kokku sooja huumoriga Ivar Nippak. Esimese tervituskõne pidas Eesti Vabariigi aukonsul Torontos Laas Leivat teisena stus üles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask. Kõnedes tuli ilmsiks Andres Tauli mitmekesine tegevus Välis-Eesti ühiskonna ja arvukate organisastsioonide heaks. Õpetaja Kadakas luges ette Uku Masingu mõtiskluse “Piiskop”, millega tervitas peapiiskoppi õpetaja Rootsi ja enda poolt. Kodu-Eesti kiriku kingitusena andis peapiiskop Andres Põder üle Villem Grünthal-Ridala teose “Püha Rist”, mis on välis peapiiskopile sobiv raamat, see on kristlik raamat ja see on rahvuslik raamat. Kirikute ühtsusele viidates ütles Põder, et tavaliselt palvetatakse piiskoppide eest eesnime järgi - nüüd võib palvetada Eesti Kiriku peapiiskopi Andrese eest ja ongi palutud mõlema peapiiskopi eest. Pikk päev oli jõudnud õhtusse. Andres Taul tänas veel südamlikult korraldajaid, oma peret ja kõiki kokkutulnuid ja ütles, et ta tavaliselt ei ole suur kõnde kuulaja, aga tänased kõned olid huvitavad.
Jumal hoidku ja kaitsku Andres Tauli igas tema ettevõtmises, igas tema päevas!

Tiit Salumäe

Märkmed: