„Sada aastat hiljem “ — nii võiks nimetada vestluse teemat, mida juhtisid Ed. Vilde muuseumi direktor Livia Viitol ja Eesti kultuurilehe SIRP keeletoimetaja Aili Künstler ja mis haaras novembrikuu viimasel pühapäeval 28. novembril Välis-Eesti Päeva tähistamisele kogunenud külalisi Tallinna Eesti Majas.

Livia Viitol kirjeldas, kuidas 5.—11. septembril 2004 liikus bussi ja rongiga Krimmis Eduard Vilde 100 aasta eest sooritatud reisi jälgedes Vilde muuseumi juures tegutsev Vilde klubi. Ajalugu meenutades kõneles l. Viitol sellest, et 1860-ndate alguses olid Krimmi tatarlaste küladesse jõudnud esimesed kodumaalt väljarännanud eestlased, prohvet Maltsveti kuulutuse järgijad ja parema elujärje otsijad. Mõisnike eest Krimmi pagenud eestlased olid majanduslikult edukad.

Krimmi eesti asunduste ajalugu kõneleb suurest hulgast eestlaste poolt päriseks ostetud maast ja eesti külade õitsengut, mis kestis 1930ndate alguseni.

Krimmis märkmiku ja fotoaparaadiga eestlaste, sakslaste ja tatarlaste külades ringi liikunud Eduard Vilde kogus materjali oma raamatu „Prohvet Maltsvet“ jaoks ja omandas sealsete eestlaste hulgas esimese Krimmi eestlaste uurija tunnustuse.

Vilde reisimärkmete kaudu avastavad Krimmi eestlased veel tänapäevalgi oma juuri ja kodueestlased oma ümberasunud suguvendi.

Krimmi Eesti asunduste kõrval on seal ka teisi eesti mälestisi. Vilde reisiga samast aastast seisab Sevastoopolis üks selle sümboliks peetav „Uputatud laevade monument“, mille autor on Amandus Adamson. Sestap siis peeti 9. ja 10. sept. Krimmi pealinnas Simferoopolis konverents „Krimmi eestlased“ ja pandi üles konverentsisaalis Amandus Adamsoni töid tutvustav näitus. Koos Vilde klubiga tegi reisi kaasa ka skulptori Rootsis elav tütar Maria Maddalena Carlson.

Nagu alati, räägiti Välis-Eesti Päeval ka eesti keele õpetamisest, seekord Krimmis. Teatavasti on Krimmi eestlaste kultuuriseltsid tegutsenud aastaid Krimmi külades Krasnodarkas ja Aleksandrovkas. Viimases elab umbes 50 eesti juurtega peret.

Aleksandrovka keskkooli lähetas Eesti Haridusministeerium 2002 a. esimese eesti keele õpetaja, kelle ülesandeks on lisaks eesti keele õpetamisele ka huviringide juhendamine. Ringides tegeldakse käsitöö, laulmise ja eesti rahvatantsuga. Keele õpperühmades õpivad suure huviga nii lapsed kui täiskasvanud.

Niisiis, raugematu eesti vaimu eest Krimmis hoolitseb eesti keele ja kultuuri õppimine ja eestlaste soov kodumaal oma rahvuskaaslasi eestlaseks olemisel toetada, mis on selliste külastuste üks eesmärke. Eesti kultuuripärandi säilitamise eest Krimmis hoolt kanda on nii seltside ja ühingute kui ka riigi ülesanne. Tänu innukatele Krimmi eestlaste sõpradele ja on seda alates 1998. aastast edukalt tehtud.

Järgmine VEÜ üritus — Kontsert ja ettekanded teemal „10 aastat VEÜ tegevust Eestis ja välismaal“ toimub kavakohaselt 29. jaanuaril 2005 Tallinnas.

Eestlased Eestis

TRENDING