Välis-Eesti päeva tähistamised novembris Tallinnas on pühendatud eestlaste ja väliseestlaste ühistele vaimsetele väärtustele ja teadusharidusele.
Sel eesmärgil on tehtud alates 1996. a koostööd Eesti Teaduste Akadeemiaga, Tallinnas asuvate ülikoolide ja teadusasutustega ning väliseestlastest teadlastega. Teaduskonverentsid ja akadeemilised ettekandekoosolekud on rahvusvaheline teadushariduse viis, millele Välis-Eesti Ühing on loonud laiemat kõlapinda, haarates kaasa aktiivseid väliseestlasi.
Välis-Eesti Päeva tähistamine 2014. a toimus 29. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis Välis-Eesti Ühingu (VEÜ) juhatuse ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektoraadi koostöös.
Koostöö selles valdkonnas algas 1996. a, mil peeti Eesti Teadlaste Kongressi, jätkus korraliste Välis-Eesti kongresside (1999, 2004 ja 2014) ning konverentsi „Tagasi Eestisse“ (2013) korraldamisel.
Tänavuse Välis-Eesti päeva korraldustoimkonda kuulusid TTÜ prorektor akadeemik Jakob Kübarsepp, VEÜ juhataja dr Leili Utno ja PhD Andres Inn.
Akadeemik Kübarsepp tervitas osavõtjaid sõnadega: „Tallinna Tehnikaülikool on asutatud kõrgkoolina 1918. a septembris, seega 10 aastat vanem kui Välis-Eesti Ühing, kellega koostöö on olnud sisukas ja teadusharidusele suunatud. Praeguseks on TTÜ arenenud rahvusvaheliseks teadusülikooliks, kus õpib ca 13000 üliõpilast, neist 10 % välisüliõpilasi kogu maailmast. Õppetöö toimub 3 keeles: eesti, inglise ja vene keeles. TTÜ teadus-, arendus ja õppetegevus toimuvad inseneri- ja tehnikateaduste, loodus- ja sotsiaalteaduste valdkondades. TTÜ ülikoolilinnaku arendamine on kestnud 10 aastat ja käesoleval ajal saame end nimetada Euroopa üheks paremini organiseeritumaks campus-ülikooliks.“
Leili Utno mainis tervitussõnavõtus, et „seoses Soome lahe ja Läänemere aastaga on Välis-Eesti Päeva teema - Soome lahe rannikuala loodus ja inimesed..
Eesti Teaduste Akadeemia liikmed teevad tihedat rahvusvahelist koostööd mereteaduste valdkonnas. Erilist tunnustust on pälvinud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi laborijuhataja, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere juhitud uurimistööd.“
Tarmo Soomere märkis ettekandes „Soome lahe rannikud looduse ja inimeste surve all,“ et „ Eesti rannik on justkui kahe tule vahel – ühelt poolt looduslikud protsessid, teiselt poolt – inimtegevus.
Vanasti oli rannaääres elamine ohtlik ja odav, nüüd on see ohtlik ja kallis. Rannik, mida Eestis on 3800 km, reageerib merest tingitud muutustele kiiremini kui Läänemere veemass, mis muutub 30 aastaga. Isegi tormid Läänemerel on nüüd teistsugused kui veel 20–30 aastat tagasi. Atlandi tormide mõju jõuab siia üha enam ning tuultesüsteem Soome lahel on viimase 40 aastaga, mis mere- ja lainekliima jaoks on väga lühike aeg, radikaalselt muutunud.
Ka meres olevad gaasitorustikud võivad osutuda „kõikide pommide emaks“.
Samuti on ohtlik merejää. Rannikustruktuure muudavad võimsad nn jäärünnakud, mis muu hulgas liigutavad ka rannakive. Jääperioodide lühenemist käsitatakse mitmel põhjusel varjatud ohuna.
Teemal „Soome lahe rannikualade demograafiline ülevaade“ kõnelesid Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetooli professor Tiit Tammaru ja Välis-Eesti Ühingu juhataja bioloogiadoktor Leili Utno.
Esinejate andmed väljarände osas oli erinevad. Tiit Tammaru käsitles väljarände arve, mis olid dokumenteeritud 2009. a. Professor Tammaru sõnul on Soome eestlasi ca 40 000. Üldistusena mainis esineja, et rände ulatus sõltub sellest, kui palju on rändeks sobivaid inimesi – praegune vanusetipp on 25–40 aastat. Teatavasti jõuavad väljarändajad Soomes üsna kiiresti samale ametiastmele, kus nad olid Eestis. Ääremaadelt lahkutakse enam kui Tallinnast. Praegu on rändepotentsiaal kahanemas, sest 1990. a-te põlvkonnad on väiksemaarvulised. Tegelikkuses on tegemist suurema arvuga, mille kohta on erinevaid teateid.
VEÜ juhataja Leili Utno märkis, et Eesti oma rändeprotsessidega eristub Euroopas ka demograafilises mõttes. Eesti Statistikaameti poolt publitseeritud andmeil oli viimase 2 rahvaloenduse tulemusi võrreldes Eesti rändesaldo 2011. a ümardatult miinus 70 000 elanikku, neist 32 00 eestlast ja 38 000 mitteeestlast.
Leili Utno tegi ettepaneku Tartu Ülikooli demograafidele teha koostööd Soome Statistikaametiga, et välja selgitada eestlaste arvukus ja paiknemine Soomes, et tekiks läbikaalutud võimalus haridusalastes küsimustes abistada Soome kolinud lastega Eesti peresid.
Tööstuspsühholoog Andres Inn, kes on sündinud Saksamaal põgenikelaagris ja Eestit külastama hakanud pärast Berliini müüri lammutamist, rõhutas: „Vabadusest tähtsamgi veel on oskus seda kasutada!“
Ta pani Eesti praegusele valitsusele (ja ka eelmistele) süüks, et Eesti kaotab inimkapitali, sest ei kasuta olemasolevat inimressurssi. Kodumaalt välja rännanud töötavad ja teenivad välisriigi heaks – maksavad makse ja teenivad kasumit võõrriigi kapitalile. Mis jääb sellest teenistusest Eestile?
Hinnates olukordi Eestis mainis Inn, et taasvabanenud Eesti esimesed ministrid olid eksperdid. Nüüd on võimurite toel pukki tõusnud uued poliitikud ning asjatundjate asemel on kõrgetes ametites parteide tuusad ja nende soosikud, mistõttu pole kõikjal tagatud pädev juhtimine ja areng.
Andres Inn näeks Eesti jõudsat harmoonilisemat edenemist ja enamat väliseestlaste kaasamist praeguse Eesti Vabariigi ellu. Selleks tuleks panna alus ulatuslikule suutlike asjatundjate andmebaasile, et väliseestlased saaksid edendada suhteid nii Eestis olevate edumeelsetega kui ka välismaale siirdunud eestlastega omavahel.
Lõpetuseks tõdeti, et Välis-Eesti päevade tähistamise missioon Tallinnas ja paljudes ülemeremaades edendab ja toetab eestlaste vaimset ühtekuulumist.
Leili Utno
Välis-Eesti Ühingu juhataja
Kontakttel. +372- 5035269
