Neli aastat tagasi tegi Jüri Estam ülevaate väliseesti ajalehtede olukorrast ja esitas sel teemal ettekande New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel. Estam ennustas siis ajalehtede kahanemist ja kadumist. Võiks nüüd jälle uurida, millises suunas väliseesti ajalehed on arenenud.
Raamatu „Välis-Eesti Perioodika 1944-1975“ andmetel olla väliseesti ajalehti ja ajakirju varem olnud mitusada. Neist on tänapäeval vaid vähesed alles jäänud. Tutvustame olemasolevaid suuremaid ajalehti, nende lugejaid, millest lehtedes kirjutatakse ja arutame, millised võiksid olla ajalehtede tulevikuväljavaated.
Neli nädalalehte
Neli suuremat väliseesti ajalehte ilmuvad kord nädalas. Need on Eesti Elu Kanadas, Eesti Päevaleht Rootsis, Vaba Eesti Sõna Ameerika Ühendriikides ja Meie Kodu Austraalias. Praegu kõige suuremal ja uuemal väliseesti kogukonnal Soomes puudub teadaolevatel andmetel oma ajaleht.
On ka teisi, harvem ilmuvaid väliseesti ajakirju ja ajalehti, nt Läänekaare Postipoiss Vancouveris ja Rahvuslik Kontakt Stockholmis, Võitleja Torontos ning Peterburi Teataja (asut 1908, taasasut 1999) ja Krimmi Eestlased. Kahte viimast toimetatakse ja trükitakse Eestis, aga levitatakse peamiselt Venemaal ja Ukrainas. Ajaleht Läti Eestlane on viimastel aastatel ilmunud ebaregulaarselt.
Suuremate väliseesti kogukondade ajalehed
Kanadas Eesti Elu; www.eesti.ca; epost: või , tegevtoimetaja Kai Kiilaspea, tiraazh 2300, ilmub kord nädalas, aastane tellimishind 130-260 CAD.
Rootsis Eesti Päevaleht; www.eestipaevaleht.se; epost:
http://www.facebook.com/home.p..., peatoimetajaÜlo Ignats, tir. 1730, kord nädalas, tellimishind 890-1400 SEK.
USAs Vaba Eesti Sõna; www.vabaeestisona.com; epost: , peatoimetaja
Kärt Ulman, tir. 1200, kord nädalas, tellimishind 110-155 USD.
Austraalias Meie Kodu;
http://www.eesti.org.au/estoni...
epost: , peatoimetaja
Helle-Mall Risti, tir. 500, kord nädalas, tellimishind 99-125 AUD.
Inglismaal Eesti Hääl http://www.estonians.co.uk/Ees...
epost: ; http://www.facebook.com/home.p...
peatoimetaja Reet Järvik, tir 260, kord kuus, tellimishind 21-25 £.
Saksamaal Eesti Rada; www.eesti.de;
epost: ; peatoimetaja Karin Aanja, tir. 250, iga teine kuu, tellimishind 25-28 EUR.
Venemaal Peterburi Teataja;epost: ; http://www.piiter.net/Peterbur... peatoimetajad Jüri Trei, Külli Sulg,Veronika Mahtina; tir. 800; 4 korda aastas, tasuta.
Ukrainas Krimmi Eestlased;epost: ; http://www.kredor.ee/ke.html; peatoimetaja Aare Hindremäe, tir. 650; 2-3 korda aastas, tasuta.
Lugejad
Tellijaid on ülalnimetatud lehtedel kokku umbes 7 000, aga lugejaid mõistagi rohkem – võib-olla 15 000 ringis. Osa lehtedest saadetakse asutustele, organisatsioonidele, raamatukogudele ja teistele ajalehtedele. Lugejad on peamiselt pagulaspõlvkonnast ja nende järeltulijad, aga ka vanema ja uuema väljarännu esindajad. Enamik lehtedest on viimastel aastatel kurtnud tellijate ja seega sissetulekute vähenemise üle, mõned on prognoosinud kadumist või radikaalseid ümberkorraldusi lähiaastatel.
Toimetajad
Pagulaspäritolu toimetajaid on pidevalt vähemaks jäänud. Need, kes ikka tegutsevad, on tavaliselt kas pensionil või pensionile jäämas. Tihti on uuema väljarände eestlased asendanud endisi pagulaspäritolu toimetajaid. Mõned teevad tööd ideelisel alusel, teised kas täis- või osaajalise palgatööna. Läbi aegade on ajalehtede juures töötanud mitmed kuulsad eesti kirjanikud ja ajakirjanikud.
Veebilehed
Mõnel ajalehel on oma veebileht. Torontos ilmuv Eesti Elu veebileht (www.eesti.ca ) on neist kõige operatiivsem ja kasutajasõbralikum. Mõned ajalehed on osaliselt loetavad internetis, kas oma veebilehe või facebooki kaudu, teistel puudub ka see võimalus. Kanada eestlaste veebiajalehte vaadatakse 20 000 erinevast arvutist igas kuus ja terve aasta jooksul on veebilehel üle miljoni külastuse.
Väliseesti kogukondade ja organisatsioonide veebilehtede arv on pidevalt tõusmas. Eesti valitsuse algatusel loodud väliseestlaste veebilehelt „Rahvuskaaslased välismaal“ (www.eesti.ee/rahvuskaaslased ) leiab kaugelt üle 100 erineva väliseesti veebilehe aadressi, lisaks umbes 400 väliseesti organisatsiooni kontaktandmed.
Koostöövõimalused
Jüri Estam arvas, et kui väliseesti ajalehed ei leia uusi lugejaid uute väljarändajate hulgas, kui nad ei ühine või kui nad ei muutu internetipõhiseks, surevad nad üksteise järel välja. Teatavasti vanemad inimesed ei kasuta palju internetti, mistõttu püsib veel kaua vajadus paberväljaannete järele.
Huvitav küsimus ongi, kas kadumisohus väliseesti ajalehed suudavad teha koostööd või ennast teistmoodi uuendada ellujäämise ja eestlaste sidemete arendamise eesmärgil. Enamik lehtedest vajaksid suuremat tellijaskonda ja kindlasti on ka vaja mõne lehe sisu teha moodsamaks ja nooremale lugejaskonnale huvitavamaks.
Mõeldes koostööle ja kontaktide loomisele üle maailma hajali elavate eestlaste vahel – kas aktiivsed väliseesti kogukonnad või ajalehtede tellijad tunnevad huvi selle vastu, millega tegelevad kaasmaalased teistes riikides, kaasa arvatud Eestis? Kas näiteks eestlased Peterburis on huvitatud eestlaste elust Tartus, Brüsselis, Sydneys, Göteborgis või Baltimore’is ja vastupidi? Kas oleks mõttekas ja võimalik seda huvi tõsta? Kindlasti on – ja seda vahest üritataksegi.
Siin tuleks lisada, et hea informatsiooni levik nõuab kahepoolset panust. On vaja nii aktiivseid tootjaid kui tarbijaid. Tuntud väljendus on, et võid hobuse viia vee juurde, aga sa ei saa teda sundida jooma. Võib aga hobust (ja võimalikku ajalehe lugejat) motiveerida tõhusa meelitamise (turustamise) ja huvitava toote pakkumisega. Sama kehtib suures osas informatsiooni ja ajalehtede levitamise kohta. Need lehed, mis keele, sisu ja kujunduse poolest on suunatud peamiselt 70-aastasele lugejale, on määratud kadumisele koos kaduvate lugejatega.
Eesti Vabariigi toetus
Kas uuema väljarände esindajad ja pagulaste järeltulijad tunnevad ühtekuuluvust ja kas Eesti riigil ja rahval on mõtet panustada praegu väga kirju diasporaa eesti identiteedile ja ühtlustamisele? Esimesele küsimusele võib vastata – nii ja naa. On mitmesuguseid kogemusi ja koostöö õnnestumine oleneb tihti üksikute eestvedajate hoiakuist.
Viimasele küsimusele on Eesti valitsus andnud selgelt positiivse vastuse Rahvuskaaslaste programmi näol, mille kaudu igal aastal jagatakse miljoneid kroone või eurosid mitmekülgsele eesti keele ja kultuuri säilitamisele väljaspool Eestit. Rahvuskaaslaste programmi kaudu on ka toetatud mitmeid väliseesti ajalehti.
Ajalehtede sisu
Kõik väliseesti ajalehed püüavad kajastada oma asukohariigi eesti kogukonna ühiseid ettevõtmisi, informeerida eelseisvatest üritustest ja ka informeerida tähtsatest sündmustest Eestis. Üldjoontes võiks väita, et mida suurem lugejaskond, seda mitmekesisem sisu ja professionaalsem kujundus. Kindla, veidi nukrameelse, aga vajaliku osa mitmes ajalehes moodustavad leinateated ja -kuulutused.
Tihti vahendatakse nii lühiuudiseid kui analüüse Eesti päevasündmuste kohta. USA, Austraalia ja Kanada väliseesti ajalehtedes on vahel märkimisväärne osa inglise keeles, peegeldades vajadust lugejate hulka liita järjest arvukamalt eesti keele mittevaldajaid. Ajaleht Krimmi Eestlased on juba umbes 90 % venekeelne, mis peegeldab selle lehe sihtgrupi keeleoskust ja assimileerumise määra.
Suhtlemine perifeerias
Vahel on väliseesti ajalehtedes artikleid teiste riikide väliseesti kogukondade tegevuste kohta. Selliseid artikleid võiks siiski olla palju rohkem, kuna mitmed mured, rõõmud ja üritused on sarnased ja võiksid pakkuda huvi ja kogemuste jagamist ka teistele kogukondadele.
Väliseestlaste globaalne suhtlemine ESTO-de ja muude ühisürituste kaudu tihenes mitme aastakümne jooksul enne Eesti taasiseseisvumist. Praegu toimub suhtlemine peamiselt väliseesti kogukondade ja Eesti, kui meie ühise keskuse, vahel, aga mitte eriti perifeerias, erinevate väliseesti kogukondade vahel. Selline suhtlemine võiks aga väliseestlaste ühiskondlikku elu mitmekülgselt rikastada.
Eeskujulik erand väliseestlaste koostöö osas on viimastel aastatel loodud Euroopa Eestlaste Koor (www.eestikoor.eu ), kuhu on koondunud sadakond lauljat mitmest Euroopa riigist. Ka väliseesti keskorganisatsioone ühendava Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN, www.uekn.org) kaudu toimub teatud info vahendamine ja koostöö eri riikide eestlaskondade vahel.
Ajalehtede tulevik
On selge, et ajalehed on väliseestlastele tähtsaks sidepidamise vahendiks veel mitu aastat. Lehti tuleb hoida, tellida, lugeda ja toetada. Vahest tuleb toimetuste ergutamiseks lehti ka arvustada ja neile kaastööd saata. Nii hoiame eestlust väljaspool Eestit ja nii toetame eesti identiteeti, keelt ja kultuuri võõras keskkonnas. Selleks otstarbeks on võimalik saada toetust Eestist Rahvuskaaslaste programmi kaudu. Tasub ka küsida toetust ÜEKNi käest.
Kindlasti oleks väliseestlusele – ja seega Eesti riigile ja rahvale – kasuks, kui ajalehed teeksid rohkem koostööd omavahel, sellega üritades ühendada väliseesti lugejaskondi. Oleks hea, kui kõik jätkusuutlikud väliseesti ajalehed oleksid loetavad internetis nii eesti kui asukohamaa keeles. Heaks eeskujuks on, nagu juba nimetatud, Eesti Elu oma kakskeelse veebilehega. Millal jõuavad ka teised nii kaugele?
Eesti televisioon
Veelgi enam ühendaks eestlasi ülemaailmselt ja aitaks eesti keelt säilitada võimalus kerge vaevaga vaadata eestikeelseid televisioonisaateid erinevates asukohariikides. Tallinnas saab vaadata kümmetkonda eestikeelset televisioonikanalit. Interneti ja Viasati (www.viasat.ee ) vahendusel on mõne kanali jälgimine välismaal osaliselt juba võimalik, aga siiski päris tülikas.
Väliseesti ajalehed (25)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Enne kui sa midagi kirja panid, proovides vastata, kas sa üldse lugesid 'other opinions for you' kommentaari? You are completely missing the point! Palun loe üle mis on kirjutatud, ma ei hakka seda siin kordama.
See website kajastab kõiki kohalikke eestlaste (Toronto ümbruse ja ka muid Kanada) sündmusi, seda arvukate fotode ja videote lisandiga. Lisaks sellele on siin ka palju valitud uudiseid Eestist ja mujalt. Kui sa tahad rohkem Eesti uudiseid rohkem, siis mine loe Eesti lehti. Kui sa tahad kohalikke Kanada eestlaste uudiseid, siis mina küll mingit muud kohta ei tea. ESK websait selleks küll ei kõlba ja see ei olegi nende ülesanne, nende ülesanne on raha korjata ja seda välja jagada, mitte käia kaameraga igal üritusel ja kirjutada nendest ülevaateid. See ei tähenda, et see sait ei vôiks parem olla. Alati vôib parem olla! Paberileht vôiks ka värviline olla ja see võiks iga hommikul ukse taha kätte olla toodud.
Ma ei tea missugust koormat siinne ühiskond selle saitiga kannab (kas sa pead silmas ESK reklaami?), aga kui sa arvad, et liiga palju, siis palun tee annetus ja märgi sinna ära, et tahad eesti.ca saiti toetada. Või võta ühendust Vaadoga ja paku talle järgmine kord sõitu Jõekäärule või Seedriorule või Kotkajärvele. Ja võta oma kaamera ka kaasa ja selle asemel et publiku hulgas istuda, keera fookust. Ma tõesti loodan, et ühiskond seda siin väärtustab, sinu arvamus, seda pole vaja, ei pea paika. See ei ole lihtne, et käia igal üritusel, teha pilte, kirjutada ülevaateid, panna kokku videosid ja tegelda igasuguse negatiivsusega mis sulle teiste eestlaste poolt paratamtult kaela langeb.
See website kajastab kõiki kohalikke eestlaste (Toronto ümbruse ja ka muid Kanada) sündmusi, seda arvukate fotode ja videote lisandiga. Lisaks sellele on siin ka palju valitud uudiseid Eestist ja mujalt. Kui sa tahad rohkem Eesti uudiseid rohkem, siis mine loe Eesti lehti. Kui sa tahad kohalikke Kanada eestlaste uudiseid, siis mina küll mingit muud kohta ei tea. ESK websait selleks küll ei kõlba ja see ei olegi nende ülesanne, nende ülesanne on raha korjata ja seda välja jagada, mitte käia kaameraga igal üritusel ja kirjutada nendest ülevaateid. See ei tähenda, et see sait ei vôiks parem olla. Alati vôib parem olla! Paberileht vôiks ka värviline olla ja see võiks iga hommikul ukse taha kätte olla toodud.
Ma ei tea missugust koormat siinne ühiskond selle saitiga kannab (kas sa pead silmas ESK reklaami?), aga kui sa arvad, et liiga palju, siis palun tee annetus ja märgi sinna ära, et tahad eesti.ca saiti toetada. Või võta ühendust Vaadoga ja paku talle järgmine kord sõitu Jõekäärule või Seedriorule või Kotkajärvele. Ja võta oma kaamera ka kaasa ja selle asemel et publiku hulgas istuda, keera fookust. Ma tõesti loodan, et ühiskond seda siin väärtustab, sinu arvamus, seda pole vaja, ei pea paika. See ei ole lihtne, et käia igal üritusel, teha pilte, kirjutada ülevaateid, panna kokku videosid ja tegelda igasuguse negatiivsusega mis sulle teiste eestlaste poolt paratamtult kaela langeb.
Regarding your first point: You say that this website offers fresh insights and perspectives, when it does not (aside from Leivat and Merlio's comments). It offers some community news and posts links to other original material published by other newspapers or blogs. Furthermore, if you are able to read Estonian, why would you need Google to find news about Estonia? - there are plenty of excellent sources in Estonia. If you are unable to read Estonian, there is an fantastic new English language source for news from Estonia at ERR.
In the second -kinda absurd- point, you refer to the geographic location of servers. This won't make a difference during a DOS attack as they focus on sites, not physical servers. It's safe to say that most of these sites you refer to now have redundant back ups. As much as you'd like to think so, eesti.ca won't be playing a role in saving Estonia during the next cyber attack.
In the second -kinda absurd- point, you refer to the geographic location of servers. This won't make a difference during a DOS attack as they focus on sites, not physical servers. It's safe to say that most of these sites you refer to now have redundant back ups. As much as you'd like to think so, eesti.ca won't be playing a role in saving Estonia during the next cyber attack.
I'm responding in English because the original thoughts were composed in English. The previous commentator asks us to consider the critical questions "why and for who." The answer is simple, for the tens of thousands of Estonians that live outside of Eesti and need to have a voice, a reflection and a documented history of their own experiences, perceptions and endeavours. Ironically the commentator believes that major media outlets that have an input from Estonians on a periodic basis will be able to sustain the demand that Estonians outside of Eesti have for their own news. A simple search of the word "Estonia" in Google News, for example, will show that there are many outlets that cover news about Estonians in Eesti. A closer look at the content of the Google News results reveals very little coverage about Estonians or Estonian events outside of Eesti. As for results yielding news about Estonians outside of Eesti, well...that seems to come regularly from outlets such as this one. If people know how the Google search engine works, they would realize that this ultra-sophisticated algorithm posts search results based on a number of factors including keywords and popularity of viewership. Not just hits on the site but on the number of unique searches and/or IP addresses that hit the site on the regular basis. Do that search of "Estonia" on Google News over a period of time and you will see that Eesti Elu is there pretty consistently. I know because I search on Estonia news stories regularly.
But what of the second major point the previous commentator makes, is "this" site really needed and does it justify having the Estonian community throw more resources at it. That is a question for the community and a proper one to evaluate. As the community reflects on that important question, perhaps the community should be mindful of the fact that in April 2007 our highly technical and Internet savvy Eesti Vabariik came under vicious cyber attack. Some may want to continue to debate the source of the attack but that is not a question for today. What is relevant and critical to the deliberation regarding our support for media outlets is that our Homeland was attacked in this (cyber) manner, and while banking and other commerce institutions were severely affected by the barrage, so were news and information outlets (public and private). Critical in defense of this attack was the ability to continue to distribute timely and accurate information. Without outlets, offshore from Eesti, we leave our Homeland critically vulnerable and without a cyber refuge or life preserver. Like the fishing boats that helped so many of our ancestors reach the shores of free and welcoming countries, we must maintain a portal(s) ready to accept and re-distribute news by Estonians, for Estonians and about Estonians ... and not only in Eesti. That is the value of all the work that is done here and in all the other Estonian newspapers and information outlets in communities around the world. Information is the key to sustainability, the economics seem to be there just based on the shear popularity and the frequency Eesti Elu news shows up in the results of Google searches on news about Estonians.
But what of the second major point the previous commentator makes, is "this" site really needed and does it justify having the Estonian community throw more resources at it. That is a question for the community and a proper one to evaluate. As the community reflects on that important question, perhaps the community should be mindful of the fact that in April 2007 our highly technical and Internet savvy Eesti Vabariik came under vicious cyber attack. Some may want to continue to debate the source of the attack but that is not a question for today. What is relevant and critical to the deliberation regarding our support for media outlets is that our Homeland was attacked in this (cyber) manner, and while banking and other commerce institutions were severely affected by the barrage, so were news and information outlets (public and private). Critical in defense of this attack was the ability to continue to distribute timely and accurate information. Without outlets, offshore from Eesti, we leave our Homeland critically vulnerable and without a cyber refuge or life preserver. Like the fishing boats that helped so many of our ancestors reach the shores of free and welcoming countries, we must maintain a portal(s) ready to accept and re-distribute news by Estonians, for Estonians and about Estonians ... and not only in Eesti. That is the value of all the work that is done here and in all the other Estonian newspapers and information outlets in communities around the world. Information is the key to sustainability, the economics seem to be there just based on the shear popularity and the frequency Eesti Elu news shows up in the results of Google searches on news about Estonians.
Kultuur
TRENDING
