Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogu koondab suveks kolmandiku oma töötajatest. Koondatute hulgas on ka viimased väliseesti kirjanduse keskuse töötajad. Keskuses asub üks maailma suurimaid väliseesti trükisõna kogusid.
Piiratud erifondina 1974. aastal alguse saanud väliseesti-aineline kogu elas üle kiire kasvuperioodi pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Lisaks kirjandusele on seal aastakümnete jagu üleilmsete eestlaste perioodikat ja Eesti Arhiivilt Austraalias üle võetud pea 12 000 eksemplariga väliseesti teadlaste separaatide kogu. Aastakümnete jooksul on keskuse töötajad loonud väliseesti ainelisi andmebaase ja avaldanud bibliograafiaid.
Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollisti sõnul on koondamise taga lihtne eelarve puudujääk. Samas jääb maja ja raamatud alles, kuid juurdepääse kogudele muutub töötajate puudumisel muidugi raskemaks.
Väliseesti kirjanduse keskus on andnud olulise teaduspanuse väliseesti uuringutesse, koostatud on bibliograafiaid ja avaldatud trükiseid kogude kohta, rahvuskaaslaste programmi raames on rahastatud mitmeid projekte, maksumaksja raha eest on koostatud andmebaase. Andmebaasid jäävad siiski elektrooniliselt kättesaadavaks, aga neid edasi enam ei täiendata.
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses on kõige täielikum väliseesti kirjanduse kogu Eestis. 2009. aasta lõpuks sisaldasid väliseesti kirjanduse keskuse kogud üle 36 tuhande trükise, sh ligi 6000 nimetust raamatuid ja üle 700 nimetuse perioodikat.
Keskuses koostatakse mitmeid olulisi andmebaase –veebis kättesaadav väliseestlaste isikulooline andmebaas VEPER, mis sisaldab üle 1000 isiku eluloolisi andmeid. Andmebaas VEART on abiks väliseesti perioodikas ilmunud artiklite leidmisel. Andmebaas VEILU sisaldab väliseesti autorite võõrkeeltesse tõlgitud ja võõrkeeltes kirjutatud ilukirjanduslikke teoseid. Kõik nimetatud andmebaasid on kättesaadavad ka TLÜ Akadeemilise Raamatukogu koduleheküljelt ja võimaldavad infot otsida autorite ja märksõnade järgi.
Digiteeritud kujul (http://dea.nlib.ee) on kättesaadavad 9 väliseesti ajalehte:
Eesti Post (Saksamaa)
Eesti Päevaleht (Rootsi)
Eesti Teataja (Rootsi)
Meie Kodu (Austraalia)
Stockholms- Tidiningen Eestlastele (Rootsi)
Teataja (Rootsi)
Vaba Eestlane (Kanada)
Võitleja (Kanada)
Välis-Eesti (Rootsi)
Digiteerimisel on USAs ilmuv ajaleht Vaba Eesti Sõna.
Keskus tegeleb ka uurimistööga, avaldades artikleid ja kogusid tutvustavaid väljaandeid.
Väliseesti kirjanduse keskuse kollektiivi koondamisest ja edasistest plaanidest rääkis Novaatorile Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist.
Väliseesti kirjanduse keskus koondab kõik oma töötajad (5)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Virtuaalsest maailmast peab ise otsima, juhul kui seadmetega ja internetiga selleks võimekus on...
Prysselik käsubullad:
https://www.err.ee/1608928634/...
Prysselik käsubullad:
https://www.err.ee/1608928634/...
Eeskujulikuna digiriigina digitaliseeritakse, soovi korral saab neid vaadata virtuaalmaailmas.... irw
Kas kirjandusteosed ise jäävad alles?
Kultuur
TRENDING
