ANNE VALMAS
2008. a. veebruarist tegutseb Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse sektori asemel väliseesti kirjanduse keskus. Väliseesti kirjandust on keskusse süstemaatiliselt kogutud juba paarkümmend aastat. Unikaalne kogu sai alguse 1974. a., mil tollase Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu juurde moodustati erihoiu osakond, kuhu koguti sel ajal kõiki kodueestlastele keelatud raamatuid, sealhulgas ka väliseestlaste kirjutatuid ja väljaantuid.
See „keelatud“ ja avalikkusele suletud kogu tehti 1988. a. lõpust alates kõigile kättesaadavaks, samal ajal hakkas Eestisse saabuma ka suuri raamatuannetusi väliseestlastelt. Tuntud väliseesti kirjastuste raamatuid saadeti suurel hulgal ja neid jagus kõigile raamatukogudele, kus selle kirjanduse vastu huvi tunti. Meie eesmärk on olnud võimalikult täieliku väliseesti kirjanduse kogu komplekteerimine, oleme huvi tundnud ka väikese trükiarvuga rariteetsete väljaannete, samuti pisitrükiste, organisatsioonide infolehtede, teadustööde separaatide jm. trükiste vastu, mida mõnikord ei peeta kuigi tähtsaks. Raamatukogus puuduvate raamatute, ajakirjade ja ajalehtede nimekirju on avaldatud väliseesti ajalehtedes, millele on elavalt reageeritud ja saadetud unikaalseid väiketrükiseid, sealhulgas näiteks põgenikelaagrites väikestes tiraazhides ilmunud väljaandeid. Nüüdseks on TLÜ Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskus kujunenud kõige täielikumaks väliseesti kirjanduse koguks Eestis, sisaldades 31,5 köidet, sealhulgas 5200 nimetust välismaal eestlaste poolt väljaantud raamatut ja üle 500 nimetuse perioodikat. Puudu on ikka veel teadustööde separaate ja pisitrükiseid, mis kajastavad väliseesti organisatsioonide tegevust jm. Meie kogude täiendamisele on kaasa aidanud terve rida väliseestlasi, kes oma külaskäikudel kodumaale ei pea paljuks meile trükiseid ise kohale toimetada või saata neid posti teel. Neile kõigile siiras tänu!
Suurim hulk kirjandust on raamatukogule viimastel aastatel saabunud Austraaliast. Oma dubletteksemplare on loovutanud Eesti Arhiiv Austraalias, samuti Sydney Eesti Seltsi raamatukogu. Nendest kogudest on TLÜ Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskus saanud huvitavat lisa. Raamatusaadetisest on saanud oma kogudele täiendust ka teised Eesti raamatukogud.
Aja jooksul on meil välja kujunenud oma lugejaskond – teatmeteoste, eriti biograafiliste leksikonide koostajad, muuseumide ja teiste raamatukogude, samuti kirjastuste töötajad, ajaloolased, kirjandusteadlased ja üliõpilased, kes oma töös vajavad sageli keskuse töötajate abi selles unikaalses kogus ja selle sisu avamiseks loodud andmebaasides orienteerumiseks. Aastakümnetega kujunenud rikkalik väliseesti raamatute ja perioodika kogu andis traditsiooniliste kaartkartoteekide kõrval suurepärase võimaluse ka mitmete arvutiandmebaaside loomiseks. Alates 2004. aastast on koostatud väliseestlaste isikuloolist andmebaasi VEPER http://www.tlulib.ee/isik/ mis on kasutajatele ka veebis kättesaadav. Praeguseks on andmebaasi sisestatud üle 1000 isiku eluloolised andmed. Andmebaasi koostatakse peamiselt väliseesti trükistes ilmunud teabe põhjal, kasutatud on teatmeteoseid, juubeliartikleid, intervjuusid, nekrolooge jm. Andmebaas sisaldab isikute sünni- ja surmadaatumeid, elukohti, haridus- ja teenistuskäiku, tunnustusi, publikatsioone. Sageli on isikud ise oma või sugulaste-tuttavate eluloolisi andmeid täiendanud.
Baasi sirvimine annab huvitavat teavet kaasmaalastest, kelle elu ja karjäär kulges kodumaalt eemal. Nende hulgas on arvukalt kultuuritegelasi, insenere, arste, õpetajaid, arhitekte ja paljude teiste erialade esindajaid. Pagulasnoored on õppinud Geislingeni ja Augsburgi, samuti Stockholmi ja Sigtuna eesti gümnaasiumides, kõrgharidus on kõige sagedamini omandatud Stockholmi Ülikoolis ja Stockholmi Tehnikaülikoolis. Pikk on USA, Kanada ja Austraalia ülikoolide rida, kus eestlased on õppinud. Andmebaasi koostamine jätkub, sest suurem osa tuntud väliseestlaste andmeid on veel andmebaasi sisestamata.
Teine andmebaas – VEART http://www.tlulib.ee/veart/ on abiks väliseesti perioodikas ilmunud artiklite leidmisel. Alates 2003. aastast sisestatakse jooksvalt väljaannete „Eesti Päevaleht”, „Eesti Elu”, „Vaba Eesti Sõna”, „Meie Kodu”, „Eesti Hääl”, „Eesti Rada”, „Võitleja”, „Peterburi Teataja”, „Lätimaa Eestlane”, „Krimmi Eestlased”, „Rahvuslik Kontakt” artiklid, kuni ilmumise lõpetamiseni ka „Vaba Eestlane”, „Meie Elu” ja „Teataja” artiklid, mis kajastavad vastavates riikides eesti ühiskonnas toimunud sündmusi. Bibliografeerimata jäävad Eesti ajakirjandusest üle kantud Eesti elu kajastavad artiklid. Selles andmebaasis on praeguseks üle 8000 artikli kirje.
Aastatel 1990–2002 bibliografeeriti raamatukogus väliseesti perioodikaväljaannete ja kogumike sisu tagasihaaravalt (näiteks Rootsis ilmunud „Eesti Päevaleht” 1959–1971), need andmed on aga arvutiandmebaasidesse kandmata ja kättesaadavad ainult kaartkartoteekides.
Kõige väiksem andmebaasidest on VEILU http://www.tlulib.ee/veilu/ mis sisaldab väliseesti autorite võõrkeeltesse tõlgitud ja võõrkeeltes kirjutatud ilukirjanduslikke teoseid. Selles baasis on kirjed ligi 500 võõrkeelse teose kohta. Huvitavat infot sisaldub siingi – võõrkeeltes on kõige arvukamalt ilmunud Ain Kalmuse, August Gailiti, Mare Kandre, Arved Viirlaiu, Enel Melbergi, Valev Uibopuu, Voldemar Veedami loomingut. Selgub ka, et üheks viljakamaks autoriks on viimastel aastatel olnud Kanadas elav Molly Liholm (Malle Vällik), kelle raamatuid on inglise keelest tõlgitud paljudesse keeltesse.
2005. aastal ilmus ajakirja „Eesti Kirik koondsisukord 1950–2000”, mis on kättesaadav ka andmebaasina KIRIK http://www.tlulib.ee/kirik/ sisaldades 5655 kirjet.
Kõik nimetatud andmebaasid on kättesaadavad ka Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu koduleheküljelt http://www.tlulib.ee (vt originaalandmebaasid) ja võimaldavad infot otsida autorite ja märksõnade järgi.
Neli väliseesti ajalehte – „Välis-Eesti” (Rootsi), „Eesti Post” (Saksamaa), „Teataja/Eesti Teataja” (Rootsi) ja „Stockholms-Tidningen Eestlastele” on digiteeritud kujul kättesaadavad ka veebis http://dea.nlib.ee Digiteerimisel on „Võitleja” (Kanada), „Meie Kodu” (Austraalia), „Eesti Päevaleht” (Rootsi) ja “Vaba Eestlane” (Kanada).
Kogud ja andmebaasid on aluseks uurimistööle, mille põhjal kirjutatakse artikleid, koostatakse bibliograafiaväljaandeid, esinetakse ettekannetega nii kodumaistel kui rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel.
Töö edukale sujumisele on kaasa aidanud 2007. aasta rahaeraldis Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvuskaaslaste programmist, mille tõttu oli võimalik kasutada lepingulist lisatööjõudu andmebaaside koostamisel ja ajalehtede digiteerimisel, samuti muretseda uusi arvuteid.
Kõigile küsimustele ja päringutele, mis puudutavad TLÜ Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse tööd, on võimalik vastuseid saada aadressil: 15042 Tallinn, Rävala pst 10, e-postiga või tel +372 6659437.
Väliseesti kirjanduse keskuses töötavad: Anne Valmas (juhataja-teadur ), Aita Kraut (peabibliograaf ), Eve Siirman (vanembibliograaf ), Kristina Räni (vanembibliograaf ) ja Juta Laasma (vanemraamatukoguhoidja ).
Väliseesti kirjanduse keskus Tallinna Ülikooli raamatukogus
Kultuur
TRENDING
