Väliseesti näituste festival sai Eestis hoo sisse
2019. a suvel toimunud ESTO festival, juubelilaulupidu ning eesseisev suurpõgenemise 75. aastapäev inspireerisid korraldama üle-Eestilist väliseesti näituste festivali, mis kestab kuni käesoleva aasta lõpuni. Festivali käigus eksponeeritakse väliseesti kogukondade, Eesti mäluasutuste või nende ühistööna valminud väliseesti teemalisi näitusi.
Nii kodu- kui väliseesti mäluasutused on viimaste aastate jooksul loonud märkimisväärse hulga näitusi, mis käsitlevad eesti diasporaa ajaloo erinevaid etappe ja aspekte. Osa neist on Eestis varem eksponeeritud, suurt osa näeb Eesti publik esmakordselt. Programmis on 16 erinevat näitust Eestist, Kanadast, Austraaliast ja Rootsist, mida terve suve vältava festivali nö esimese ringi jooksul näidatakse 14 erinevas paigas, ühtekokku kuues linnas - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Valgas ja Võrus. Käsitlemist leiavad nii põgenemislood kui elu DP laagrites, aga ka väliseesti kogukondade erinevad tegemised, harrastused ja saavutused. Lisaks Teise maailmasõja põgenikest ja nende järeltulijatest jutustavatele väljapanekutele vaadeldakse ka eestlaste varasemat väljarännet Kanadasse ja Siberisse. Ajaloonäituste kõrval saab näha fotonäitusi ja väljapanekuid, mis on kasvanud välja suulise ajaloo projektidest või eesti naiste käsitööharrastusest.
Esimene näitus „Elukaare kaks otsa“ avati Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis maikuus. Seda eksponeeriti VEMUs 2018. aastal seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. Kaksikfotonäituse üks ots on pühendatud Toronto eestlaskonna vanimale osale: Toomas Volkmanni portreed koos fotografeeritute mälestustega annavad edasi Eesti Vabariigi kaasaegsete elukogemust ja -tunnetust. Näituse teine ots, Kristen Dobbini fotod Jõekääru laste suvelaagrist, illustreerib seda, kas ja kuidas eestlased ja eestlus Kanadas muutunud on. Näitust jääb kirjandusmuuseumi kuni augusti lõpuni.
Rida näitusi oli pühendatud Kanada eestlastele. VEMUga on seotud näiteks „Balti Ülikooli lugu“ (valmis koostöös Helga Meritsaga ja on väljas Tartu Ülikooli Raamatukogus kuni augusti lõpuni) ning „Toit tervise varaait. Eesti toidupoed ja -ärid Torontos“ (valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ja on väljas Võrumaa Keskraamatukogus kuni 4. oktoobrini). VEMU ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostöönäitust „Roman Toi 100“ eksponeeriti juuli keskpaigani Tartus Nooras. Septembri keskpaigas saab seda vaadata Tallinnas Jaani kirikus, kui EELK asub tähistama suurpõgenemise aastapäeva. Kanada eestlastele pühendas kaks näitust torontolastelegi hästi tuttav Kerly Ilves. Tema portreenäitused „Kanada eestlased valguses ja varjus“ ning „Toronto väliseestlased ja Eesti Rahva Muuseum“ olid ESTO ajal väljas vastavalt Telliskivi loomelinnakus Tallinnas ja ERMis Tartus. Telliskivis sai näha ka näitust „Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor“. Varaste eesti väljarändajate lugu jutustav Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi näitus „Alberta eestlased aastast 1899 tänaseni“ oli juuli lõpuni üleval Rakveres, Lääne-Virumaa Keskraamatukogus.
Kõigi baltlaste, sh baltisakslaste, põgenemise ja Kanadas uue kodu ehitamise lugu jutustav näitus „Sharing Our Stories“ avati suurejooneliselt ESTO lõpupäeval Tallinnas Patarei vanglas. Avavastuvõttu toetasid Kanada suursaatkond ja ÜRO Pagulaskomisjon. Lisaks näituse tegijatele Petra Granthamile (Canadian Baltic Immigration Aid Society) ja Piret Noorhanile (VEMU) esinesid Kanada suursaadik Kevin Rex ja Sandra Vokk võõrustajate, Eesti Mälu Instituudi poolt. Kuna Patarei vangla on populaarne turismisihtkoht, oli augusti alguseks näitust külastanud juba üle 12 000 külalise. Sügisel rändab näitus Lätisse ja Leedusse.
ESTO ajal avati ka mõned päris uued näitused. Hoogsa tseremooniaga ja suure rahvahulga osalusel avanes Eesti Rahva Muuseumis ESTO ametlikku programmi arvatud ERMi ja VEMU koostöönäitus „ESTO – globaalse eestluse hoidja“. 2020. aastal jõuab see mälestustel, fotodel jm arhiivimaterjalidel põhinev näitus VEMUsse. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis sai aga vaadata vastvalminud väljapanekut „Eesti sport Kanadas“, mille avame VEMUs veel selle aasta septembrikuus.
Sügise hakul lähevad näitused teisele ringile, mis tähendab, et need muudavad asupaika – ikka selleks, et võimalikult palju vaatajaid neid näha saaks. Töö logistika paikapanemise kallal on käimas.
Suvi Eestis oli kiire, nii ei jõudnud ma ise kahjuks ei Rakverre, Pärnusse, Valka ega Võrru, kus ka fesitvali näitused väljas olid. Seda enam olen tänulik kõigile abilistele, kes aitasid kaasa näitustele ekspositsioonipindade leidmisega, nende saatmise ja ülespanemisega: Tiiu Kravtsev ja Birgit Kibal Rahvusarhiivist, Merike Kiipus, Marin Laak, Vilve Asmer ja Anu Korb Eesti Kirjandusmuuseumist, Riina Reinvelt, Kristjan Raba ja Karin Kiisk Eesti Rahva Muuseumist, Kalle Voolaid Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist, Metsaülikooli kontaktisik Tallinnas Elle Palumäe, Kerly Ilves jpt. Festivali reklaammaterjalid kujundas Einike Leppik. Festivali ametlikeks korraldajateks olid väliseesti ja -balti kultuuripärandiga tegelev MTÜ Baltic Heritage Network ja VEMU - koostöös paljude Eesti ja väliseesti mäluasutustega. Tänada tahaks ka neid, kes on ettevõtmisse rahaliselt panustanud: Eesti Teadus- ja Haridusministeerium / rahvuskaaslaste programm, Estonian Studies Centre/VEMU, Kanada suursaatkond Riias, ÜRO Pagulaskomitee.
Teavet näituste ja nende asupaikade kohta leiate Facebookist ja veebilehtedelt https://www.balther.net/et/ ja
http://estofestival.com/ Kontakt: , t. + 1 416 925 9405. Piret Noorhani
Tartus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis avati näitus „Eesti sport Kanadas“. Vasakult peavarahoidja Kaarel Antons, juhatuse liige Siim Randoja ja teadur Kalle Vetevoog. Foto: Piret Noorhani
Eesti Rahva Muuseumis avati ESTO päevil samateemaline näitus. Elle Rosenberg Torontost on 1972.a Toronto ESTO paneeli ees leidnud pildilt tuttavad näod. Foto: EE
