AK video: http://uudised.err.ee/index.ph...
Välismaal elavatel Eesti juurtega noortel on tihti vähe võimalusi eesti keeles rääkimiseks ja õppimiseks. Selleks tullakse siia keele- ja kultuurilaagrisse. Üks selline integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed korraldatud laager on praegu käimas Pärnumaal.
Kaunis mereäärses Ojako talus on sel aastal juba kolmas seltskond väliseesti noori. Siia tullakse oma eesti keele oskust parandama ning eesti kultuuriga tutvuma. Praegu on Ojakol 22 last 14 riigist. Tulijaid on näiteks Mehhikost, Ameerikast ja Küproseltki, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Huvi on keelelaagrite vastu suur. "See on aastatega kasvanud. Kui eestlased on läinud rohkem välismaale, siis nende laagris osalevate laste arv on aastatega suurenenud. Kahtlemata on see üks väga hea vahend eesti keele õpetamiseks ja säilitamiseks," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Andero Adamson.
Noored jõuavad laagritesse läbi väliseestlaste organisatsioonide ja koolide. Info liigub peamiselt interneti teel. Erineva kultuuritaustaga noored suhtlevad põhiliselt eesti keeles, kui vaja, võetakse appi mõni muu keel.
"Eks neil ole üks siduv element - Eestimaa. Nende juured on Eestis ja sellepärast ei ole see raske, vaid põnev," märkis laagri pealik Ly Oja.
Mängude, spordi ja käeliste tegevuste kaudu õpitakse keelt ning saadakse sõpradeks. Ameerika tüdruk Mailiis on Eestis kolmandat korda ja soovib kogeda seda õiget Eesti-tunnet. Eesti keelt oskab ta hästi. "Ma õppisin ema käest ja me lihtsalt rääkisime kodus," ütles Mailiis.
Stockholmi tüdruk Louise, kelle Hiiumaalt pärit vanaisa põgenes sõja ajal Rootsi, satub Eestisse korra aastas. "Mu ema on pooleldi eestlane, aga ta ei räägi üldse eesti keelt. Mina käisin Stockholmi Eesti koolis kümme aastat, sellega sain hakkama, aga eesti keel on ikka päris raske," rääkis Louise.
Nii mõnedki keelelaagris käinud on hiljem oma juurte juurde naasnud. Siia kõrgkooli või kutseharidust omandama tulnud väliseesti noorel on õigus Eesti riigilt stipendiumi taotleda, seega kannab riik tema õppe-, elamis- ja reisikulud. Haridusministeeriumi andmetel on selliseid noori igal aastal keskmiselt kümmekond.
