Väliseestlaste organisatsioon soovib 1944. aasta põgenikele mälestuspäeva ERR
Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) saatis riigikogule pöördumise, milles tegi ettepaneku kuulutada 19. september ametlikult 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäevaks.
https://www.err.ee/870923/vali..."Kümned tuhanded Eesti vabariigi kodanikud olid sunnitud tookord oma elu säilitamiseks võtma ette teekonna teadmatusse. Mitte kõikide jaoks ei lõppenud see tee õnnelikult ning tänaseni pole selge teekonnal hukkunud eestlaste arv," seisab suurima väliseesti kogukondi ühendav organisatsiooni pöördumises.
Läkituses seisab, et see kurb ja traagiline sündmus eestlaste jaoks üle kogu maailma ei ole kahjuks leidnud ametlikku kajastust riikliku mälestuspäevana. Pöördumise koostajad meenutavad, et kodumaalt Siberisse küüditatute kannatusi mälestab Eesti leinapäevana massiküüditamiste aastapäevadel 25. märtsil ja 14. juunil.
"Mälestades 1944. aasta põgenejate kannatusi ja võitlust ellujäämise nimel annab ühtlasi võimaluse tunnustada pagulaseestlaste märkimisväärset panust Eesti riigi õigusliku järjepidevuse säilimises ja taasiseseisvumises. Mälestuspäev võiks saada ühendavaks sillaks kodu- ja väliseestlaste vahel," leiab ÜEKN.
Organisatsioon lisas, et 2019. aastal möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest Nõukogude terrori eest.
"Eestis on raske leida peret, kelle suguvõsas ei oleks 1944. aasta põgenejaid ja inimesed tunnevad vajadust nii Eestis kui ka väljaspool meenutada ja mälestada tookordse septembrikuu raskete otsuste aega. Eesti vanasõnagi ütleb, et ilma minevikuta pole tulevikku. ÜEKN loodab, et mälestuspäeva tähistamine 19. septembril muutub iga-aastaseks tavaks nii Eestis kui ka igal pool mujal, kus elab eestlasi. Jääme lootma, et Riigikogu liikmed toetavad meie ettepanekut."
Toimetaja: Indrek Kuus
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
järg28 Oct 2018 03:57
1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Eestist ka Rootsi.
Läbirääkimisi Rootsi võimudega pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki soovijaid ei suuda nad enam evakueerida. Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi väidetavalt juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks aga raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud, sest see oleks olnud liitlaste vaheliste lepingute rikkumine. Samas on teada ka Felix Karsteni ja Raoul Wallenbergi transfertehingud: juudid Rootsi, vastu transpordivahendeid jm. Kas mõni neist tehingutest toimus siiski ka läbi Eesti?
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600, Leedust paarsada. ( Leedus teatavasti SS – diviise ei loodudki, sest sealne omavalitsus seadis eeltingimuseks, et need alluksid Leedu omavalitsusele ja sõdiksid vaid Saksamaa liitlasena.)
paadipõgenik28 Oct 2018 03:55
Aastatel 1943 - 44 evakueeris Rootsi sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast.
Saksa laevastik oli valmis juba 1944. aasta juuli lõpus alustama ka eestlaste evakueerimist.
Pärnust, Rohukülast ja Saaremaalt lahkusid Saksa laevad aga tühjalt, vaid Tallinnas laevad täitusid. Puudus eestlaste soov kodumaalt lahkuda, lisaks takistas lahkumist Pitka meeste vastutegevus.
(Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed hiljem Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks.)
Talupidajad teatasid, et nemad ei lähe mitte kuhugi, sama teatasid ka tööstustöölised. Sellist lahkumist võrdsustati Saksamaale tööteenistusse minekuga.
Lahkus intelligents ja vähe laiema silmaringiga isikud, ka need, kes ei saanud aastatel 1939 - 40 Eestist lahkuda, sest Uluotsa valitsus tühistas 1939. aasta sügisel välispassid, aga eelkõige need, kes olid Saksa ajal teinud koostööd sakslastega ja nende perekonnad.
Otsest kampaaniat põgenemiseks ei saanud teha ei Eesti Omavalitsus ega ka Saksa võimud, sest seda oleks "Julgeolekupolitsei ja SD" allasutus "Gestapo" saanud tõlgendada paanika tekitamisena jne.
Seega, kes vihjetest aru sai, see lahkus, kel nupp vähem nokkis, see trügis laevadele alles septembri keskel või jäi hoopis maha.
Loe kõiki kommentaare (2)
