Peeter Tulviste sõnul räägiti konverentsil, et kui kodueestlased olid pikka aega saajate poolel, toetasid väliseestlased meid nii materiaalselt kui oma poliitilise ja kultuurilise tegevusega, mis tuletas maailmale meelde, et Balti riigid on varjusurmas, mitte kadunud. „Nüüd, kus on võimalik igasugune avalik koostöö, ongi tarvis arutada, mida saab kodumaa teha nende jaoks, kes on seni teinud palju kodumaa heaks,“ ütles Tulviste.
Konverentsi lõpetanud debatil arutatigi kahe eestlaskonna koostöö üle. „Tõdeti, et palju on juba tehtud – Eesti riik toetab väliseesti koole õpikutega, idapoolsetesse kogukondadesse on lähetatud ka õpetajaid. Väliseesti lastele korraldatakse kodumaal laagreid. Tingimustes, kus eesti keskuste ülalpidamine hakkab pagulaskonnale üle jõu käima, kultuurielu pole enam nii aktiivne, tuleks kodu-Eesti poolt rohkem tegeleda eesti kultuuri viimisega teistesse riikidesse. Samuti oleks näiteks tarvis luua Eesti kool Brüsselisse, kus on palju noori Eesti peresid,“ rääkis Tulviste.
„Väliseestlus on muutumas, uuemate minejate põhjused on hoopis teistsugused, see on oma vaba valik,“ ütles Tulviste ja lisas, et selles mõttes muutub väliseestlus aina sarnasemaks näiteks välis-soomlusega. „Osa inimesi nüüd valibki vabalt maa, kus ta tahab oma elu elada ja selles olukorras tasub Eestil õppida riikidelt, millel on ammu olnud oma diasporaa mujal maailmas,“ arvas Peeter Tulviste.
Konverentsi avanud kultuuriminister Laine Jänes kinnitas, et taasiseseisvunud Eesti riik tahab märgata oma väliseesti kogukondi. „Eesti riigi jaoks on tähtis sidemete hoidmine ja tugevdamine väljaspool kodumaad elavate eestlastega, samuti eesti identiteedi ja keele säilitamine ning uusväljarännanute tagasipöördumine kodumaale,” ütles kultuuriminister.
Väliseestluse konverentsi raames esitleti Jõhvis ka vastvalminud artiklite ja mälestuste kogumikku „Sõna jõul“, mis ühendab Eesti juhtivate diasporaa-uurijate artiklid ja 15 parimat aasta alguses väljakuulutatud mälestuste kogumise üleskutse peale laekunud kirjatööd. Jõhvi kontserdimajas oli üleval ka väljapanek teistest ülemaailmse väliseestluse teemalise mälestuste kogumise raames laekunud materjalidest, mis antakse hoiule Eesti Rahva Muuseumile.
Lisaks oli konverentsi ajal avatud Rootsi Eestlaste Liidu arhiivitöö grupi koostatud näitus "Pildid eesti elust Rootsis EV juubeliaastatel“, mis jõuab 12. augustil ka Okupatsioonide muuseumi Tallinnas.
Kahepäevane rahvusvaheline konverents „Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel“ toimus Eesti Vabariigi juubeliaasta augustikuu raames, mis on pühendatud muuhulgas just pagulusele ning eestlusele eksiilis.
Lisainfo järgmiste juubeliaasta sündmuste kohta: www.eesti90.ee
Lisainfo konverentsi kohta:
Anne-Ly Reimaa
Kultuuriministeeriumi asekantsler
522 3305
Katrin Arvisto
Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik
628 2271; 511 3124
katrin.arvisto@kul.ee
www.kul.ee