6. ja 7. augustil toimus Jõhvi kontserdimajas Tartu Ülikooli Välis-Eesti Uuringute Keskuse ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatud rahvusvaheline konverents „Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel“. Konverents peeti Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise augustikuu ürituste raames, mis on pühendatud eriti pagulusele ning eestlusele eksiilis.

Riik soovis selle üritusega tähelepanu keskpunkti seada kõik väljaspool kodumaad elavad eestlased ja esile tõsta nende rolli Eesti arengus olenemata sellest, kas neid on võõrsile viinud elutee keerdkäigud, soovunelm parema elu järele või mõni muu põhjus.

Konverentsil arutleti, milline oli väljaspool kodumaad elavate eestlaste panus Eesti iseseisvuse taastamisse; millised muutused toimusid eestluses ja eesti identiteedis väljaspool kodumaad pärast iseseisvuse taastamist; kuidas on muutunud võõrsil elavate eestlaste suhted kodumaaga alates iseseisvuse taastamisest.

Konverentsi avas kultuuriminister Laine Jänes, kes oma kõnes ütles, et 17 aastat iseseisvust on olnud piisav aeg Eesti riigi arengute ja suundumuste hindamiseks ning mõistmaks, mis meid liidab ja edasi viib. Minister rõhutas, et Eesti riigi jaoks on tähtis sidemete hoidmine ja tugevdamine väljaspool kodumaad elavate eestlastega ning väljendas imetlust sitkuse üle, millega väliseesti kogukonnad on alles hoidnud eesti keelt ja kultuuri ning truudust kodumaale.

Kahel päeval kuulati ühtekokku 12 ettekannet nii välis- kui ka kodueestlaste esituses. Kolmapäevased ettekanded olid Eesti ja lääne-diasporaa teemadel. Eriti huvipakkuvad olid Trivimi Velliste ettekanne „Eesti ja tema pagulased“ ning ja Rein Taagepera „Heitlus Balti ajaloo pärast“.
Neljapäeval toimusid ida-diasporaa ning kultuuri ja teaduse teemalised ettekanded. Sõna võtsid teiste seas ajaloolane ja poliitik Aadu Must, Stockholmi kooli kauaaegne direktor Jaan Seim, 2009. a. Münsteris toimuva ESTO lavastaja Liis Kolle jt.

Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul pole väliseestluse rolli Eesti iseseisvuse taastamisel kodumaal siiani põhjapanevalt avatud. „See puudutab veel elus olevat põlvkonda ja praegu on viimane aeg selle käsitlemiseks selle esindajate osalusel.“

Ta meenutas ka, et Ida-Virus Sinimägedes toimunud kangelaslikud kaitselahingud võimaldasid suurel hulgal eestlastel pääseda vabasse maailma ja hoida seal alal riikliku järjepidevuse aadet.
Konverentsile pühendatud artiklis (Virumaa Teataja, 1.08.08.) ütles Reimaa, et on aeg meenutada sündmusi, mis aitasid Eesti Vabariigil riigikaotuse ajast välja tulla ning omariiklust taastada. Riigi taassünd polnuks võimalik ilma eksiili ja vastupanuta, tööd riigi taassünni nimel tehti suurema ja väiksema eduga nii paguluses kui kodumaal.

„Ajaloos on huvitaval kombel olnud august see kuu, kui on toimunud mitmeid pöördelise tähtsusega sündmusi. 1939. aasta augustis sõlmiti otseselt Eesti ajalugu mõjutanud Molotov-Ribbentropi pakt, mis tõi Eestisse vene sõjaväebaasid ja tipnes viis aastat hiljem Nõukogude Liidu poolt Eesti okupeerimisega.

1944. aasta augustis, mil toimusid verised ja sangarlikud lahingud Narva rindel, sai alguse eestlaste massiline pagulusse siirdumine – mindi „sõjal jalust“, hirmust repressioonide ees, lootes võõrsil raske ja keeruline aeg üle elada ja seejärel taas kodumaale naasta. See oli aasta, mil sõjamasin rullus halastamatult üle Eestimaa, viies endaga kaasa nii inimesi kui terveid linnu – purustati ajalooline Narva linnasüda, põles maha Jõhvi linn, Toilas õhiti pankrannikul seisnud kaunis ja suursugune Eesti presidendi suveresidents. /…/ Pea 80 000 eestlase väljarändamisest 1944. aastal on tänaseks möödunud 64 aastat. Põgenemine traumeeris nii minejaid, kui ka neid, kes jäid. Eestlaseks olemine võõrsil ei olnud kerge. Nüüd, mil Eestil on taas oma riik, on diasporaade poliitiline roll tunduvalt väiksem kui varem. See, mida väliseestlased Eesti jaoks tegid, oli mitmes mõttes hindamatu väärtusega ja vajab riigi ajalooteaduses põhjalikumat käsitlemist. Arvestades inimeste vanust tuleb meil tegutseda enne, kui diasporaa mälu olulised kandjad ja arhiivid kaovad,“ kirjutab Reimaa ning kutsub taasisesesiva Eesti arengut hindama ja endasse vaatama, mõistmaks, milles on meie tugevus ning mis meid liidab ja edasi viib.

Ca 150 osalejaga koverents kulmineerus aruteluga, debatti modereeris Indrek Treufeldt.
Samas esitleti artiklite ja mälestuste kogumikku „Sõna jõul“, mis ühendab seitse väliseestluse ja taasiseseisvumise teemalist artiklit Eesti juhtivatelt diasporaa-uurijatelt ning 15 parimat aasta alguses väljakuulutatud mälestuste kogumise aktsiooni raames laekunud kirjatööd.

Lisaks kahele tihedalt sisustatud konverentsipäevale toimus kolmapäeva õhtul ka pidulik koosviibimine Mäetaguse mõisas, kus teiste seas esinesid äsja Aegviidus oma koorilaagrit pidanud Eesti Euroopa koor, tantsuansambel Neevo Peterburist jt.

Konverentsi ajal oli kontserdimajas võimalik vaadata ka väliseestluse teemalisi filme, samuti näitust „Pildid Eesti elust Rootsis EV juubeliaastatel“ ning ülemaailmse väliseestluse teemalise mälestuste kogumise kampaania raames laekunud huvitavamaid kirjatöid, raamatuid, dokumente jm.

Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE

Märkmed: