«Mitmed aktsiad on jõudnud üha raskemini põhjendatavale, uskumatuna tunduvale hinnatasemele,» kommenteeris Sampo Panga finantsturgude divisjoni diiler Peeter Koppel. «Samas raha sissevool jätkub ja ostuhuvilisi on ka praegustel hinnatasemetel.»
Eelkõige peab Koppel silmas käesoleval aastal üle kahe korra kallinenud börsi põhinimekirja aktsiaid Merko Ehitust ja Harju Elektrit. Optimistlikumad analüütikud leiavad aga ka Merko kallinemisele põhjenduse - tulevased üha suuremad eurorahad jõuavad suures osas ehitussektorisse ja Merkosse.
«Ei oska kommenteerida, miks aktsia on kallinenud 138 protsenti, mitte aga 100 või 200 protsenti, kindlasti ei ole meie ettevõte mõne kuuga 2,5 korda tublimaks muutunud,» kommenteeris Merko Ehituse juht ja suuromanik Toomas Annus.
Peamiseks aktsiahindade kergitajaks on välismaised investeerimisfondid, kes tänu Balti riikide majanduste suurtele kasvudele ja siinse aktsiaturu kiirele hinnatõusule on leidnud üha uusi investoreid ning on sunnitud seetõttu oma positsioone pidevalt suurendama.
Hansapanga ja Eesti Telekomi kõrval pole börsil rohkem piisava vabalt kaubeldavate aktsiate arvuga ettevõtteid, samas fondid soovivad ühe ettevõtte riski suurema arvu aktsiate vahel jagada. Seetõttu ostetakse ka väiksemate ettevõtete aktsiaid, mis müüjate puudusel kergitab ka hüppeliselt hinda.
«Hinnatõusu põhjuseks on asjaolu, et välisfondid ostavad, kuid kohalikel pole midagi müüa,» kommenteeris Ühispanga peaanalüütik Sven Kunsing. «Meie küll ei näe ettevõtete majandustulemustest põhjust, miks peaks neid praeguste hindadega ostma, pigem oleme andnud oma klientidele mitmeid müügisoovitusi.»
LHV partneri Rain Lõhmuse sõnul sarnaneb olukord aktsiaturul kinnisvaraäriga Prantsusmaal, kus mõni unikaalne maja võib olla hindamatu väärtusega.
«Eriti raske on välisfondidel, kellel on siinsel turul hästi läinud ja kuhu tuleb üha raha juurde ning kes peavad seda kuhugi paigutama,» selgitas Lõhmus. «Samas pole ükski tõus igavene ning enne aktsiate ostmist tasuks tõsiselt seda kaaluda.»
Suprema analüütiku Veiko Maripuu sõnul on Eesti riskitase tänu lähenevale liitumisele Euroopa Liiduga välisinvestorite silmis langenud ning ka siinsetest aktsiatest oodatavad tootlused on vähenenud kohati alla kümne protsendi, mis tõstab ka aktsiahindu.
«Jätkuvalt on välismaalt suhteliselt palju raha tulemas, mistõttu on raske öelda, kus võiks olla hinnatõusu piir,» rääkis Maripuu. «Meie arvates on paljude ettevõtete puhul ammu piir löödud.»
Välisfondide kõrval on veidi aktsiahindu tõstnud ka kohalike pensionifondide rahapaigutused.
Suurima mahuga Hansapanga pensionifondid on Eesti aktsiatesse paigutanud kokku ligi 18 miljonit krooni, mis on samuti vähendanud vabalt kaubeldavate aktsiate arvu. «Kohalik turg pole nii likviidne, et siia oluliselt rohkem raha paigutada,» märkis Hansapanga pensionifondi juht Robert Kitt.
Kallinemispõhjus puudub
Kuigi börsiindeks Talse on pooleteise aastaga kahekordistunud ning mitmete aktsiate hinnatõusud on olnud otsese majandusliku põhjenduseta veelgi suuremad, ei ole olukord börsil turuosaliste sõnul siiski võrreldav buumiaegse 1997. aastaga.
«Rõõmus hoolimatus ja hinnatõusu tempod meenutavad küll 1997. aastat, kuid aktsiaid pole praegu ostetud selliste võimendustega kui toona ning ka ettevõtted on tugevamad ehk sellist krahhi nagu 1997. aastal pole küll ette näha,» märkis Kunsing.
«Kuigi hinnad on suhteliselt kallid, ma kiiret hindade kukkumise võimalust praegu siiski ei näe, sest aktsiate ostjad on olnud enamikus institutsionaalsed investorid, kes ostavad aktsiaid pikema aja horisondiga,» rääkis Koppel. «Kohalikud väikeinvestorid on suures osas hinnatõusust ilma jäänud, sest börsikrahhi järel on neid börsile üsna vähe alles jäänud.»