2015 märtsi-mai uuring 'Eesti avalikõiguslik ringhääling teel võrguühiskonda: ootused ERRile' kokkuvõtte kirjutaja Andrus Tins, TÜ sotsioloogia üliõpilane

Välismaa eestlaste ootused ja huvid Eesti avalik-õiguslikule meediale

Sissejuhatus
Uurimus keskendub sellele, millised on välismaa eestlaste aktiivsed ootused ja huvid seoses Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu (ERR) poolt pakutavaga. Milline on nende meediakasutus ja kui oluline on nende jaoks Eesti ringhääling (sh Eesti Rahvusringhääling) välismaal viibides. Üha arenev infotehnoloogia pakub head võimalust säilitada sidet kodu-Eesti kultuuri- ja infoväljaga. Andres Jõesaar, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees, on määratlenud vahe erameedia ja avalik-õigusliku vahel järgmiselt: „Põhimõtteline (vahe) kahe süsteemi vahel on selles, et esimene on loodud raha teenima, teine aga peab talle eraldatud raha eest seadusest tulenevaid ülesandeid täitma, avalikku huvi teenima. /.../ avalik-õiguslik meedia (on aruandekohuslane ) avalikkuse ees – oma hinnangu võivad öelda kõik.“ (http://www.sirp.ee/s1-artiklid...) Käesolev uurimus andiski võimaluse vastajatel anda oma hinnang/arvamus Eesti avalik-õigusliku meedia kohta.
Peamised küsimused, millele vastust otsiti olid: kas ja kuidas rahuldab ERRi programm ülemaailmse eestlaskonna info- ja kultuurivajadusi globaalses aegruumis? (Küsimustik on leitav: Lisa Tabel 2). Uuringu fookus oli kvalitatiivsel infol ehk vastajad said esitada oma isikliku seisukoha/meediakäitumise/meediavajaduse vabas vormis, et minna kaugemale vaataja/kuulaja protsentuaalsest jaotumisest kanalite/programmide/saadete vahel. Hagi Šein on kirjutanud selgelt ERRi ühiskondliku funktsiooni kohta: „Me oleme harjunud Eestis televisioonist kõnelema peamiselt meediapoliitilises ja -majanduslikus võtmes, sest regulatsioon, tehnoloogia areng ja raha jaotumine on teleökoloogia sõlmküsimused. Telereaalsuse mõte on aga ju tegelikult sisu ja inimeste suhe: see, kuidas saadetes käsitletakse inimesi ja ühiskonda, ning milline on selle suhe sootsiumiga.“
Senistest uuringutest välis-eesti kogukonna kohta väärib ära märkimist EKRE poolt läbi viidud fookusgrupi uuring „Välismaale lahkunud eestlaste küsitlus“ (http://uueduudised.ee/valismaa... ). Nimetatud uuringust selgus, et „Valdav enamus inimestest (47%), pidasid kodumaalt lahkumise peapõhjuseks tööpuudust, väikest palka, laenukoormust ja teenuste vähesust kodukohas. /.../ Ligi kolmandik inimesi tahab kindlasti Eestisse tagasi tulla, aga veel suurem osa, 42 (vastajat) on kahevahel. Üle veerandi vastanutest, 24, ei ole rahul oma immigrandistaatusega võõral maal“. Enamik neist, kes käesolevale meediaootuste uuringu üleskutsele vastas ja küsimustiku täitis, olid kõrgharidusega spetsialistid ja suure tõenäosusega saaksid edukalt hakkama ka Eestis. Uuringu tulemusi tõlgendades on vaja seda arvesse võtta.
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) arengukava 2016-2019 (err.ee/files/ERR-arengukava%202016-2019.pdf) toob välja järgmised globaalse arenguga seotud tahud: „Traditsioonilise meedia, sh ringhäälingu tegevuskeskkond on tänu tehnika ja suhtlusvõrgustike arengule oluliselt muutunud ning meedia paradigma muutub lähitulevikus veelgi. Tehniliste platvormide paljususe, meediasisu tarbimise aja, ruumi (koha), viiside, pakkujate ning ka põhjuste muutuste tulemusena on avalik-õiguslik ringhääling saanud ühiskonnas uue tähenduse. Teadlased on näidanud, et informatsiooni ja selle allikate ülekülluses ning liberaalsest meediapoliitikast tingituna on kommertsmeedia üha enam orienteeritud meelelahutuslikkusele. Selle protsessi tulemuseks on meediaäris pakutava sisu üheülbastumine. Ilma tugeva avalik-õigusliku ringhäälinguta domineerib meedias pealiskaudsus, langeb kodanike informeeritus, väheneb infoväljas toimivate arutlusteemade ning kaasatud sihtgruppide arv. Sellised kommertsialiseerimisest tingitud tendentsid ei toeta demokraatia arengut.“ Selle ERRi 2016-2019 arengukavas toodu taustal on võimalik ka vaadelda seda, kuidas vastajad tajuvad ERRi ainulaadset positsiooni meediamaastikul ning kuidas vastajate meelest ERR selle ülesande täitmisega toime on tulnud.

Joonis 1. Eesti TV-jaamade programmid saatemahtude lõikes 2011. a.
Küsimustikule vastajate programmi- ja saadete-eelistusi jälgides on seda võimalik võrrelda Eesti Statistikaameti poolt tehtud kokkuvõttega kõigi Eesti telejaamade programmide saatemahtude jaotusega (Joonis 1). Käesolevale uuringule vastajate eelistused kaldusid uudiste ning kultuuri- ja ühiskonnaelu kajastavate saadete poole.
Metoodika
Välismaa eestlaste käest andmete kogumine käis peamiselt Facebooki välismaal elavate eestlaste gruppide, kuid ka isiklike kontaktide kaudu. Üleskutse ilmus ka ajalehes Vaba Eesti Sõna New Yorkis. Üleskutse uuringus osaleda ilmus samuti Toronto eestlaste ajalehes Eesti Elu, lisaks levitasid toimetajad infot uuringu kohta ise FB-s oma väljaannete lugejatele - FB listil olijatele.
Facebookis saadeti pöördumine uuringus osalemiseks/ankeedi täitmiseks Tabelis 1 välja toodud gruppides (vt Lisa Tabel 1). Rühma nime järel on ära toodud liikmete arv, kui tegu on kinnise grupiga, millega on vaja selles liikuva info liikumise nägemiseks liituda. Oluline on arvestada, et osa nende gruppide liikmetest ei ela tingimata pidevalt välismaal. Üks osa neist on elanud välismaal ja tulnud tagasi Eestisse. Teised jälle viibivad perioodiliselt erinevates riikides. Samas kuulub neisse rühmadesse ka välismaa eestlaste Eestis elavaid sõpru-tuttavaid, kellega kontakti hoitakse. Peamine eeldus on see, et enamik väis-eesti gruppide liikmeid on välismaal elavad ja välismaal elamise kogemusega eestlased või need, kes on kontaktis välis-eesti inforuumiga ning kellel oli soovi korral võimalik ankeedile vastates oma suhet Eesti avalik-õigusliku meediaga kirjeldada/avada lähtudes globaalsest mõõtmest. Isiklikke pöördumisi veebiankeedi täimiseks ja uuringu olulisuse selgitamiseks sai saadetud paljudele Soome ja Ameerika eestlastele. FB gruppide liikmete koguarv, kelle infovoost käis teade uuringu kohta läbi oli üle 16 tuhande. Samas, välismaal elavaid või pikemat-lühemat aega viibivaid Eesti inimesi, kes kõik moodustavad laiendatud osa eestlaste kultuurilis-vaimsest ruumist, on veel kordades rohkem. Statistikaameti viimase rahvaloenduse (2010) andmeil: „Eesti sünniriigiga inimesi loendati erinevates Euroopa riikides veidi enam kui 70 000“. Lisaks ka teise ja kolmanda põlvkonna välis-eestlased (https://statistikaamet.wordpre... eesti-kodakondsuse-ja-paritoluga-inimesed-euroopas/)
Vastajate arv N=129 ei võimalda teha küll lõplikke järeldusi laiendatud eesti kultuuriruumi liikmete meediahuvide ja -käitumise kohta, kuid see annab pildi suundumustest ja mustritest välismaa eestlaste hulgas, eeldusel, et kogu maailmas elab hinnanguliselt üle 100 tuhande Eesti päritolu inimese (sel juhul oleks 95% usaldusnivool lubatud veapiiri 9-10%).
Ankeedile antud vastused grupeeriti sarnasuse alusel ning allpool on välja toodud iseloomulikumad ja enamesinenud suundumused vastustes. Ära on toodud ka tsitaadid vastustest.

Tulemused
Ankeedile vastamise periood oli 2015 a. veebruar-aprill. Vastajaid oli järgmistest riikidest: Soome, Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, USA, Kanada, Taani, Hispaania, Luksemburg, Holland, Hiina, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa. Täidetud ankeete saabus kokku 129. Mehi oli vastajatest 32 (25%), naisi 97 (75%). Keskmine ankeedi täitmise aeg oli 47 minutit. Kõige rohkem vastajaid (39%) oli vanuserühmas 30-49 eluaastat (vt Joonis 2).
Enim vastajaid oli Soomest (34) ja Saksamaalt (19) ning Suurbritanniast (18). Euroopa riikidest oli vastajaid lisaks järgmistest riikidest: Iirimaa, Taani, Hispaania, Luxemburg, Läti, Itaalia, Holland, Norra, Rootsi, Belgia. Peale Euroopa riikide oli vastajaid ka Ameerika Ühendriikidest, Hiinast, Kanadast, Jaapanist, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Mõnel korral oli märgitud oma asukohariigiks ka kaks riiki (nt Soome-Eesti, Rootsi-Kanada).
Valdava osa vastajate haridustase oli bakalaureuse kraad (80 vastajat). 25 vastajal oli magistrikraad ja sellest kõrgem haridustase. Kõigi kõrgharidusastmetega vastajate osa vastanute koguhulgashulgas oli 84,7%. Kesk- ning keskeriharidus oli 19 vastajal.
Kuni 19 aastat 2
20 – 29 aastat 22
30 – 39 aastat 39
40 – 49 aastat 22
50 – 59 aastat 12
60 – 69 aastat 1
Üle 70 aasta 2

Joonis 2. Vastajate jagunemine vanuserühmadelõikes (%).

Küsimusele „Milliseid saateid ja kanaleid jälgite igapäevaselt?“ vastati 44 korral ERR (raadio, TV, veebiportaalid). ERRi kanalitest ja programmidest mainiti enim vastavalt ETV, ETV2, Vikeraadio, Klassikaraadio, Raadio2 ning Aktuaalne Kaamera, Ringvaade, Pealtnägija. Igapäevaselt jälgitavatest kanalitest järgnesid 28 korral märgituna vastaja asukohamaa kohalikud kanalid (nii TV, raadio, veeb ja paberajalehed). 24 korral mainiti ajalehte Postimees, 18 korral uudisteportaali Delfi. 23 korral vastati, et ei jälgita igapäevaselt mitte ühtegi kindlat kanalit ega programmi. Sotsiaalmeedia kanalitena märgiti antud küsimuse vastusena Facebooki 4 korral ja Youtube’i 2 korral.

Eesti meediakanaleid jälgitakse veebi kaudu. Mõned vastajad on esile toonud, et kasutavad spetsiaalseid app-e (rakendusi) kindlate kanalite jälgimiseks. Samuti leiab üksikute vastajate poolt ära märkimist, et loetakse ka Eestist saabunud paberajalehti-ajakirju.

Küsimusele „Mida ootate Eesti ringhäälingukanalitelt ja portaalidelt (sealhulgas Eesti Rahvusringhääling, ERR)?“ olid vastused järgmised:
„Tahaks rohkem kuulda laiema maailmanägemisega analüüse ja võrdlusi“, „Huvitavaid probleemsaateid, huvitavaid seriaale“, „Kiiret ja ausat uudiste kajastust“, „Vaatan ja kuulan ERRi vaid Eestis olles, kuid need ei rahulda, on liiga Eesti kesksed“.

Läbiva joonena märgiti vastustes, et Eesti ringhäälingukanalid on liiga Eesti ja Tallinna kesksed („Märkamist, et muu maailm on ka olemas! Mujal maailmas tehakse ka muusikat, kunsti, teatrit, etc!!“, „Vähem Tallinna-kesksust ja rohkem kajastust teistest Eesti linnadest ja piirkondadest“).

Märgiti, et Eesti ringhäälingukanalite veebilehed ei luba välismaal paljudel juhtudel saateid mängida. Soovitakse kõiki saateid vaadata-kuulata eestikeelsetena, sh subtiitritega sisseostetud saated („Et nad lülitaks köik saated vabaks ka mitte Eestis elavatele isikutele“, „Et välismaal olles saaks ERRi meediat tarbida samaväärselt kodumaal viibijatega“.

Tõsteti esile ringhäälingukanalite stressitekitavat ja negatiivset õhkkonda loovat rolli („Ma leian, et meedia võtab inimsete elus liiga palju aega ära ja ajab infoga inimesed segadusse, paanikasse, stressi, süstib trende ja kasutab lihtsalt ära“).

Tunnustava poole pealt ütlesid vastajad, et hindavad kõrgelt kvaliteetseid Eesti omasaateid: „Huvitavaid ja motlemapanevaid paevakajalisi saateid, mitte sisseostetud tilulilu“, „Innovatsiooni. Omaks võtta meediakasutuse progressi jaoks arengus olevaid projekte“, „Oma saadete hulga suurendamist“, „veel Eestis olles kuulasin hea meelega Eesti Raadiot, kus olid head intervjuud, mahedam muusika ja huvitavad teemasaated. minu arvates tundub olevat suund sellele, et k6ik peab olema kohutavalt "cool" v6i amerikaniseerunud, mis minuarvates ei ole vajalik ja viib tuumakusest kaugele. Lihsat headust ja inimesearmastust on ka liiga vähe“.

Märgiti ka, et Eesti ringhäälingukanalitelt oodatakse, et nad aitaksid välismaal olles Eesti eluga kursis olla: „Eesti eluga kursis hoidmist“, „Kohalikku Eesti elu kajastavaid saateid“, „Infot Eesti kohta ja kohalikku meelelahutust“, „Huvitavaid, õpetuslikke lastesaateid, mis väliseesti lapsi arendaks“, „Kuna keel ununeb ja samuti tuleb uusi sõnu ning mõned eestlased räägivad lohakat emakeelt vajame TV-s rohkem teksti pildi alla. Head eesti keele oskust, vähemalt saatejuhtidelt. Eesti keele õpetamise saade oleks lahe (selgemat ja aeglasemat keelt alguses, hiljem tavalist tempot) igapäevastest elu olukordasest läbi huumori, võiksin neid kasutada siis tundides. Internetis on küllalt lisaharjutusi aga räägitud keelt on liiga vähe..“.

Tõsteti esile ERRi neutraalset uudistekäsitlust: „Kuid ETV on kanal, mida ma külastan tihti. Kus ma tean, et saan pädeva, neturaalse, aktuaalse ja/või mitmeid tahke respekteeriva info. See on kõik see, mida ma ootan ja leian ETVlt“.

Osutati veebiportaalide kaasajastamise vajadusele: „Korralik online-portaal, praegune on ajast ja arust. Sealt saateid leida on kohati väga raske“.

Kriitilisi hoiakuid väljendati veel ausa uudistekajastuse ja poliitilise neutraalsuse kohta („Et ei oleks poliitiliselt kallutatud“, „Ei jälgi saateid ega kanaleid, kuna TV on minu arvates ajaraiskamine“, „Minu lootus on nii läinud, et ma enam midag ei oota, olen oma eelistusi muutnud“, „vöib kinni panna err“, „Ei ootagi midagi, lootusetult end maha müünud valelikule lääne meediale“).

Konstruktiivsetes ettepanekutes leiti, et rohkem peaks tegema ka Eesti maine kujundamiseks maailmas: „Praegu tundub, et eesti meedia teeb vähe kommunikatsiooni väljaspoole. Võiks olla rohkem kasvõi kommertsi mõttes, et siis ettevõtetel on lihtsam hiljem eksportida oma tooteid ja brände. Eesti võiks digitaalses sfääris (mis on kulude poolest säästlikum) olla aktiivsem, ja seda kahes-kolmes keeles (eesti, inglise ja näiteks saksa)“, „Võiks olla kanal, mis kajastaks uudiseid analüütiliselt ja valgustaks suuremaid trende, et ka väljaspool riigipiire elavad inimesed saaksid aru, mis riigis toimub. Üksikkildude põhjal ei jõua jälgida“, „Sõltumatuid uudiseid Eestist ja rohkem meiest reegionaalses ja rahvusvahelises kontekstis. Seda ei oska ning vist ei suuda keegi seda Eesti ajakirjanduses teha väga hästi“.

Küsimusele „Mis saated/programmid Teile meeldivad Eesti Rahvusringhäälingus (ERRis: Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis)?“ vastati alljärgnevalt.
Enim märgiti meeldivaks saateks „Aktuaalne Kaamera“ 47 korral. Järgnesid saated „Pealtnägija“ 38, „Foorum“ 24, „Ringvaade“ 24 nimetamisega. Järgnesid 14 korral märgitud „Vabariigi Kodanikud“, 11 äramärkimisega „Õnne 13“. Kultuurisaateid märgiti ERRis meeldivateks 15 korral. Meelsaimini jälgitavad kanalid olid ETV, ETV2, Vikeraadio, Raadio2. Samas ütles 24 vastajat (18,6%), et nad ei jälgi ei ERRi ega üldse mitte ühtegi Eesti ringhäälingukanalit.

Küsimusele „Mis saated/programmid Teile ei meeldi Eesti Rahvusringhäälingus (ERRis: Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis)?“ vastati:
„Kohaliku elu (Eesti) pisiasju käsitlevad saated jäävad kaugeks, ei huvita“, „Kus on palju staatilist juttu, kui just jutt pole eriti huvitav“, „Õnne 13 ja Prillitoos“, „AK. Välisuudistele on ainult paar minutit pühendatud, mis uudised need on! Kotis hoitakse eestlasi!“, „Jutusaated“, „Hommikuprogramm, kus kõik info on segamini“, „Ringvaade, tühi möla“, „Veidi populistliku alatooniga? Samas, eks see on arusaadav, et meelelauhutust peab pakkuma, et tarbijaskonnaga ühes rütmis püsida. Samas vahetevahel minnakse liiale ja see omakorda võtab jälgmise isu ära“, „Midagi ei meeldi“, „Ei oska vastata, vaatame ja kuulame ainult seda mille vastu huvi on“, „Pole programmist täielikult teadlik aga alati võiks arvestatavaks osaks tõsta ka noorte kultuuri“, „Ajalik ja ajatu“, „Spordisaated“, „Eriti kehva mulje on läbi aastete jätnud valmistega seotud saated. Need on lohisevad ja kallutatud olnud. Saadete formaat on pigem meelelahutuslik kui asjalik jne. Olengi neid saateid vaadanud pigem huvist kui kallutatud saateid on vôimalik teha. Saatejuhtide ebaprofessionaalsuseks pean, kui saatejuht juba saate alguses mingi suuna kätte annab. Püüdlikult rahvameest mängib vôi kui saatejuhid erapooletud pole. Eriti juhtus seda Aarne Rannamäega, nii et hea, et teda enam seal pole. Tema valitsusmeelsed kommentaarid ja eelistused olid igasugusest maitsepiirist üle ja mööda. Ka varjatud propagandat, mida saadetes palju esineb on olnud raske taluda ja sellepärast olen kahandanud eestikeelsete tekstide kuulamist ja üle läinud peaaegu ainult muukeelsetele infokanalitele“, „Ei oska täpselt õelda. Kuid inglise keele uudised on üldiselt nõrgad ja halvasti kirjutatud ilma kontekstita“, „Spordisaated“. „Terevisoon“, „Lastesaated“, „Ei meeldi need saated, mida ei näidata välismaal“, „Foorum (ebaprofessionaalne, aeglane, igav)“, palju vastati „mis ei huvita ja ei meeldi, seda ei vaata“, „Välja arvatud uudised, kõik saated: Ebaselge rääkimine. On tihti selgelt näha, et moderaatorid ei ole mingit keele õppust saanud ("HOW to speek"). Professionaalne selge ja klaar rääkimisoskus puudub (vastasnäide BBC), nagu teatri laval. (BBC) on olemas: lava rääkimisoskus, mikrofoni rääkimisoskus jne.“, „ei jälgi meelelahutussaateid“, „Kui ma mõtlen selle aja peale, kui veel Eestis elasin, siis ETV probleem oli see, et õhtul peale 21.30 ei olnud suuremal osal päevadest midagi vaadata. Sama kehtis ka tegelikult teiste kanalite kohta - lõputud krimiseriaalid ja sada korda eetris olnud filmide ketramine“, „TEREVISIOON - kuna saatejuhid ei sümpatiseeri ja ühe diktsioon on raskesti jälgitav. SPORDISAATED“, „Oma toodangu lastesaated üldiselt pole väga huvitavad, muidu vaataks rohkem“, „poliitika“, „Pealtnägija“, „Spordisaated“, „Vabariigi kodanikud, Foorum, Välisilm – supervalelikud“, „Väga palju on lastele mõeldud saateid, kooli keskastmele ja noortele on vähe“, „Ei vaata üldse usu ja kokandusega seotud saateid. Neid on siingi (välismaal) liiga palju“.

Vastused küsimusele „Mida võiks Eesti Rahvusringhääling (ERR) teha Eesti inimeste ja ühiskonna heaks nii kodumaal kui laiemalt maailmas (Vikerraadio, Raadio2,Klassikaraadio,Raadio4,ETV,ETV2 ja portaalid)?“.
Paljudes vastustes leiti, et ERR peaks paremini täitma kodu-eesti ja välis-eesti info- ja kultuuriruumi ühendaja ja arendaja rolli. Tagatud peaks olema info mõlemapidine liikumine, et siinsed inimesed saaksid rohkem infot välis-eesti tegemiste ja sündmuste kohta ning välis-eesti kogukonnal oleks võimalik olla kursis Eesti elu ja sündmustega, ning aidata säilitada ja arendada eesti keele oskust. Ka selle küsimuse vastuste hulgas oli mainitud, et kõik ERRi saated võiksid olla välismaal vaadatavad-kuulatavad.
„ERR võiks rohkem huvi tunda väliseesti kogukonna tegemiste vastu, sest see on osa Suur-Eestist, mida praegu kodumaal praktiliselt üldse ei tunta“, „ERR on väga oluline ka välismaal elavale eestlasele. eesti keele kóla on iseenesest kōrvale puhkuseks. Saated, is aitavad Eesti oludega kursis olla on olulised“, „Kajastada uudisteid ja kultuuri“, „Uudised võiks olla professionaalsemad. Nt kui on Euroopa Nõukogu tippkohtumine või mõni muu tähtis sündmus, ei huvita mind, mida sellest arvas Rõivas, Ilves või veel keegi Eesti poliitik, pigem võiks rääkida, mis tegelt juhtus. Üldse on liiga palju arvamusi. See, mida keegi tähtis isik arvas, ei ole klassikalises mõttes uudis. Sellest seisukohast uudiseid on Eesti kanalites väga vähe ja arvamusi väga palju“, „Naidata eesti loosusfilme, uuesti eesti vanu haid filme“, „Kõigi saadete näitamine (tasuta)“, „Võiks olla kord nädalas saade, mis kajastab uudiseid väliseestlastele“, „Võiks tega mõned saated kättesaadavaks välismaal elavatele eestlastele. Spordiülekanded jms.“, „Raadiosaadete osas arvan, et potentsiaal rahvusvahelisema kajastuse osas ei ole realiseeritud, kuna suhteliselt väikese eelarvega oleks võimalik paremini kajastada tegelikkust, ehk eestlaste vägagi globaalset elamist“, „saateid "mugavuspagulaste" tegelikust ebamugavast elust“, „Sisseostetud formaadid ja programmid võiksid olla eestlastele vaadatavad kõikjal maailmas (kes muu neid ihaldakski vaadata). Sellega seotud lepingute sõlmimisel tuleks seada prioriteediks eelkõige eestlaste huvid, kus tahes nad ka hetkel ei viibiks“, „Ainus probleem ongi see, et mõned videod ei mängi (mängivad halvasti) väljaspool Eestit“, „Ausalt uudiste edastamist j2tkata. Ei mingit k6nevabaduse piiramist“, „teha vaadatavus kättesaadavamaks ja mitte selekteerida“, „Püüelda aususe, erapooletuse poole ja vältida sensatsioonilisi kõmu-uudiseid. Rohkem sisu. Võiks kajastada välismaal elavate Eestlaste vaatenurki teise nurga alt kui seni“, „Võib olla rohkem reisisaateid ja võõrsil olevate eestlaste elu näidata, kuigi selline saade vist oli ka mingi aeg? Reisisaateid on alati põnev vaadata ja avardavad silmaringi“, „Kaasata rohkem erinevaid ühiskonna gruppe - vene keelsed, lapsed, madala haridustasemega - luua meelelahutust ning võtta turuosa teistelt massimeedia kanalitelt“. „Eesti eluoludega kursis hoidmist“, „Teha saateid inimestest kes on läinud välismaale. Tutvustada oma elu ja rääkida. Hetkel tundub, et need kes lähevad välja suht lõigatakse välja“, „Tõenäoliselt oleks hea mõte võõrkeelse programmi osa tõsta (eelkõige inglise ja vene keeles), ERR võiks oma inglisekeelset veebilehte veel edasi arendada - kõik selleks, et Eestit välismaalastele tutvustada ja Eestit tuntumaks teha. Minu sakslasest elukaaslasele meeldiks kindlasti ka saksakeelne Eesti uudisteportaal“, „Dokumentaale eluoludest nii Eestist kui välismaal. Pealtnägija on näiteks väga hea näide, kuidas ERR ühiskonda aitab tuues pinnale olulisemad teemad“, „huvitavaid dokfilme aktuaalsetel teemadel võiks rohkem näidata, eriti sellised teemad, kus üks räägib ühte ja teine teist ja inimesel on suht raske aru saada, kus see tõde on... ma mõtlen eelkõige näiteks toitumise teemad ja keskkond ja tervis jne“, „Huvitavaid, õpetuslikke laste saateid, mis välis Eesti lapsi arendaks“, „Mitte muutuda kollaseks“, „Rohkem Eesti uudsete lahenduste ja inimeste murede kajastamist, vähem poliitikavaidlusi“, „Ma arvan, et ma tean, mis mind paneks eestikeelseid kanaleid jälle kuulama. See on ennekôike tempo, rütm ja esteetiline nauding (keel, kvaliteet). Kvaliteet on ka sisuline kvaliteet ja seda praegu tôesti napib“, „Tore oleks kui saaks rohkem Eesti uudiste podcaste allalaadida nutitelefonil kuulamiseks“, „Ei saa teha väga palju maailmas, kuna selleks ei ole vahendeid. Eestis saab teha rohkem, nagu eelnevalt mainitud - lõpetada odava populaarsuse taotlemine ja erakanalitega iga hinna eest võistlemine ja panna rõhk Eesti inimeste harituse tõstmisele“, „1. Hoida eesti keelt Eestis puhtana oma diktorite, saatejuhtide ja rohkete keelealaste saadete kaudu, mis paneks inimesi mõtlema oma keelekasutusest ja tahtma seda parendada. 2. Anda regulaarselt lühikesi tänapäevseid eesti keele õppeprogramme mitmel tasemel ja müüa nende salvestusi välismaal. 3. Valmistada Eesti olevikku ja minevikku kirjeldavaid TV-saateid, nii seeriaid, kui üksikfilme, mida võiks näidata ka välismaal, kuid teha kindlaks, et saade on välismaalasele, kes midagi Eestist ei tea, arusaadav kas sõnaliste või kirjutatud lisakaadrite näol. 4. Sõnalistes saadetes jälgida demokraatlikku printsiipi, et kui esitatakse ühe ringkonna/partei vaateid, siis esitatakse ka vastasringkonna oma“, „Edastada arukat ja hoolivat maailmapilti. Pakkuda kvaliteetseid eestikeelseid lasteprogramme“, „Pakkuda rohkem võimalust arvamusartiklite / saadete avaldamiseks väliseestlaste poolt. Arvamus võiks olla Eesti / välisriigi võrdlusest. Kaugemal olles tekib Eesti suhtes ka uus perspektiiv“, „Eesti perspektiive võiks ikka laiema maailmale saata. Aga risk on selles et see kostab liiga nägu puhas propaganda. Ja arvan ka et ERR ei suuda seda (ehk ei ole lubatud) väga huvitavalt inglise keeles teha - põhilised features jne mida huvitaks inimesi väljas poolt Eestit. Uus ajakiri Upnorth.eu just seda teha et konteksti anda. Lätis teeb seda LSM.lv/en hästi. Äkki saaks nad koostööd teha“, „Paremat interneti uudisteportaali - vaadake Soome analoogi. Peaks olema võimalik kohandada uudistevoogu vastavalt lugeja eelistustele“, „Tutvustada eestlaste elu välismaal, nii head kui halba“, „Eriti soses viimase aja poliitiliste sündmustega (Ukraina kriis) on Eesti uudised kohati liiga hüsteerilised ja liiga sensatsioonile ja kõlavatele pealkirjadele orienteeritud. Pean tunnistama, et olen seepärast viimasel ajal aina harvemini Eesti uudisteportaale jälginud. Loomulikult on meedia vajadus täheleanu ja lugejates huvi äratamise vastu mõistetav, aga rahvusringhäälingul ei ole vaja kindlasti teiste meediakanalitega selles osas konkureerida. Võiks kajastada rohkem seda, mida rahvusvahelistest uudistest näiteks mujal Euroopas või ka USAs räägitakse, algatada sisulisi diskussioone olulistel teemadel“, „Väliseestlastele mõeldud saade oleks vahva, ükskõik kas raadios või teles - näiteks kokkuvõte nädala uudistest Eestis jne“, „
Tähtis oleks samas panna r6hk lastele, kuna üha enam sünnnib välismaal eesti juurtega lapsi. Seega on tähtis, et oleks v6imalikult suur ligipääs lastesaadetele, muusikale jne. just veebikeskkonnas“, „kajastada Eestiga seotud sündmusi välismaal“, „Jätkata samas vaimus, kõmu- ja reklaamivabana, asjalike uudiste ja analüüside ning kultuurisaadetaga“, „mingi kanali ka alla 65 aastastele“, „Rohkem kajastada eestlaste elu välismaal ja võibolla isegi rohkem neid kes laiast maailmast tagasi on jõudnud“, „Tuua pidevat teadmist oluliste välissündmuste kohta Eestis. Kajastada mingeid probleeme läbivalt, teha follow-up'e. Uuriv ajakirjandus, ülevaade sellest "kuidas Eestis elatakse". Mitte kuidas "rikkad ja ilusad" elavad, aga kuidas elab tavaline tööline. Kuidas elatakse ida-Virumaal. Ülevaadet sellest, millised ja miks on aktuaalsed poliitilised küsimused teistes Euroopa riikides“, „Lasta vahest ka tõde teiselt poolt paista, mitte rääkida vaid Ameerika saatkonnale meelepärast juttu“, „Analüütilised saated, vestlussaated välismaal elavate eestlastega“, „Laste programmid võiksid olla väljaspool Eesit vaadatavad, siis ei unusta lapsed nii kergelt eesti keelt“, „Lastele võiks rohkem mõelda. Lastele puudub kaasahaarav veebikeskkond. Üsna usinalt vaadatakse, mida soomlased teevad. Võiks siis vaadata ka Pikku Kakkose netilehekülge lastele. Hetkel on meie laste lemmikud ETV poest ostetud Buratino plaadid“, „Sõlmida lepingud Soome kaabeltelevisooni Sonera, Dna - ga et Soomes näeks televiisorist neid kanaleid“, „eesti lapsed välismaal tahaks ka näha eesti tõlkega multikaid..“, „Tutvustada kaasmaalasi välismaal, nende hariduselu, eesti keele öpet“, „Vahendada rohkem aktuaalseid teemasid ka väljapool Eestit toimuvast“, „positiivseid uudiseid, positiivses võtmes reportaaže - Eesti meedia kipub pigem negatiivsest küljest lugusid tegema. Väljapoole see võimendub ning pilt jääb mustem kui see tegelikult on“, „Vaatan netist ETV-d. Paljud saateid, aga vaadata välismaal ei saa. Äkki on siiski mingi võimalus neid nähtavaks teha(kasutaja konto loomine või midagi)?“, „Väga oluline on, et see on netipõhiliselt olemas. Aitähh! Vahest on olulised saadetel ka eestikeelsed subtiitrid, sest eriti siis kui kõneleja nägu näha ei ole, on kõnest raskem aru saada“.

Vastused küsimusele „Kuivõrd ise oled osalenud ajakirjanduses ja meedias aktiivse poolena, oled ise ajakirjandusele kirjutaja või rääkija? Kuivõrd ise osaleksid nn infoväljale panustajana ja kirjutaksid/filmiksid/räägiksid olulistest sündmustest või tõlgendustest?“
On osalenud/on valmis osalema meedias/ajakirjanduses: 44 vastajat
Ei ole osalenud/pole valmis infoväljale panustama: 38 vastajat
Suurim valmisolek aktiivselt osaleda infovälja loomisel ja sündmuste kajastamisel oli 30-39-aastaste vanuserühmas. Selles vanuserühmas omas valmisolekut osaleda aktiivselt ajakirjanduses ja meedias 14 vastajat. Aktiivsete panustajatena järgnesid 20-29-aastaste ja 40-49-aastaste vanuserühm kumbki 10 vastajaga.

Kokkuvõte

Võib öelda, et ideaalis soovitakse, et ERR toimiks sillana kodu- ja välismaal elavate eestlaste vahel, kuid seni pole see funktsioon piisaval määral realiseerunud. Vastustest paistab, et välis-eesti auditooriumil on oma nägemus Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannetest ja funktsioonidest kogu maailma eestlaskonna jaoks. Kindlasti oleks vaja teema põhjalikumaks avamiseks teostada edasisi ulatuslikumaid uuringuid.



Lisa
Tabel 1. Nimekiri Facebooki gruppidest, kuhu edastati info välis-eesti meediahuvide veebiankeedi kohta (sulgudes grupi liikmete arv kui see on teada).
Eestlased Turkus
Eestlased Austraalias (9353)
Eestlased Sidneys (1170)
Eestlased Uus-Meremaal– (870)
Eestlased Malagas FB grupp (232)
Eestlased Londonis
Eestlased Baleaari saartel
EESTLASED VÄLISMAAL
Eestlased Hollandis (1630)
Eestlased Saksamaal (1472)
Eestlased Jaapanis (261)
Eestlased Marbellas (153)
SpainEst Eestlased Hispaanias
Eestlased Costa del Solis
Eestlased Hiinas (160)
Eestlased Itaalias (911)
Eestlased Melboune`is
Eestlased Vancouveris (255)
New York Eesti maja
Tabel 2. Välismaa estlaste meediahuvide ankeet.
1. Milliseid kohalikke ajakirjanduse ja meediakanaleid jälgite?
2. Milliseid Eesti elektroonilisi ajakirjanduse ja meediakanaleid jälgite (raadio, TV, ajalehed ja portaalid)?
3. Millised ajakirjanduse ja meediakanaleid jälgite veebikeskkonnas internetist?
4. Milliseid saateid ja kanaleid jälgite igapäevaselt?
5. Milliseid saateid ja kanaleid jälgite aeg-ajalt?
6. Mis saated/programmid Teile meeldivad Eesti Rahvusringhäälingus (ERRis: Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis)?
7. Mis saated/programmid Teile ei meeldi Eesti Rahvusringhäälingus (ERRis: Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis)?
8. Mida ootate Eesti ringhäälingukanalitelt ja portaalidelt (sealhulgas Eesti Rahvusringhääling, ERR)?
9. Mida võiks Eesti Rahvusringhääling (ERR) teha Eesti inimeste ja ühiskonna heaks nii kodumaal kui laiemalt maailmas (Vikerraadio, Raadio2,Klassikaraadio,Raadio4,ETV,ETV2 ja portaalid)?
10. Kuivõrd ise oled osalenud ajakirjanduses ja meedias aktiivse poolena, oled ise ajakirjandusele kirjutaja või rääkija? Kuivõrd ise osaleksid nn infoväljale panustajana ja kirjutaksid/filmiksid/räägiksid olulistest sündmustest või tõlgendustest?
11. Sugu.
12. Elukoht (riik, linn/asula/küla).
13. Haridus ja õppimisala.
14. Tööala.
15. Vanus.
Kuni 19 a.
20-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-59 a.
60-69 a.
Üle 70 a.
16. Kui olete nõus meile veidi pikemalt vastama - sel juhul palun jätke oma e-mail või aadress või telefoninumber või skype.
17. Aitäh!
Täname, et jagasite meiega oma huvisid ja ootusi ajakirjanduse ja meedia kohta.
Tulemuste selgudes jagame neid ka Teiega, jätke oma e-mail.

------------------------------
Eestlased Turkus: Pöördumine postitatud, saabusid ka täidetud ankeedid, negatiivsed vastused postituse kommentaarides: - „Mägraila.“ - „Mis selle uuringu mõte on“. - „See on ju mõttetu“. Ilmselt samad inimesed (2) olid ankeeti pannud, et ERR võiks üldse kinni panna, pole enam ammu vaadanud-kuulanud. – „See tähendab siis palju ma telekat vaatan või?“
Eestlased Austraalias – 9353 liiget: info uuringu ja ankeedi kohta edastatud.
Kommentaar postitusele: - „Nüüd iga nädal uuritakse midagi, miks just Austraalia eestlaste käest?!“ Teine grupi liige vastas sellele: „Pole ju öeldud, et ainult Austraalia, väliseestlaste. Eks sama jutt on ka nt Eestlased Taanis jne.
Eestlased Sidneys (1170 liiget): ankeedi link postitatud.
Eestlased Uus-Meremaal– (870 liiget): ankeedi link postitatud.
Eestlased Malagas FB grupp (232 liiget): info grupis edastatud.
Eestlased Londonis – (u 1000-le meeldib FB-s): info uuringu kohta edastatud.
Olid ka mõned, kes kommenteerisid grupis tehtud postitust: „Vaatan iga päev ainult Simpsoneid“ ja „Seks ja linn“, kas see läheb ka arvesse?“ vastuseks selgitati, et kõik meediakasutus läheb arvesse. Kõik on oodatud vastama. Õigeid ja valesid vastuseid ei ole.
Eestlased Baleaari saartel –(meeldib 123-le FB liikmele): Postitatud pöördumine koos lingiga grupis.
Vastus: „Tere, edastan selle info edasi ühte toredasse gruppi EESTLASED VÄLISMAAL (meeldib 320-le FB-s), samuti võite selle ankeedi saata Eesti saatkonda Hispaanais...Tervitades Lagle“.
Eestlased Hollandis (kinnine grupp) – 1630 liiget: Saadetud taotlus grupiga liitumiseks, taotlus rahuldati, info uuringu kohta ja link veebiankeedile edastatud.
Eestlased Saksamaal (kinnine grupp) – 1472 liiget: Saadetud taotlus grupiga liitumiseks, ei reageeritud.
Info meedia ootuste uuringu kohta sai saadetud ka veebilehe http://www.eestlased.de kontaktidele. Vastust ei saabunud, aga veebiankeedi vastajate hulgas oli palju Saksamaa eestlasi (20).
Eestlased Jaapanis (261 liiget): saadetud pöördumine, kas on võimalik ankeedi jutt grupis postitada; võeti liikmeks, info edastatud.
Eestlased Marbellas –(153 liiget): saadetud kiri grupi omanikule, info grupis edastatud.
Eestlased Costa del Solis: saadetud liitumistaotlus, rahuldatud, info edastatud.
SpainEst Eestlased Hispaanias grupp: info sai gruppi edastatud.
Sai pöördutud ka mitmete Eesti välisesinduste poole uuringu info ja veebilink välismaa eestlastele edastada: Kanada Eesti saatkond, Saksamaa Eesti saatkond, Türgi Eesti saatkond, Prantsusmaa Eesti saatkond, Hispaania Eesti saatkond
Reaktsioon: Hispaania Eesti saatkonnast tuli ka vastus, et nad jagasid üleskutset Facebooki lehel Hollandi Eesti Koor ja küsisid üle kui kaua küsitlus kestab, et nad enne küsitluse lõppu teeksid veel ühe üleskutse oma FB lehel. Hispaanias levitas Eesti saatkonna töötaja Kersti Luht.
Los Angelese Eestlased FB-grupis edastatud teade ankeedi lingiga.
Adminile FB grupis Eestlased Prantsusmaal (710 liiget). Saatsin kirja, et gruppi info üles panna uuringu ja ankeedi kohta.
Admin FB grupis Eestlased Egiptuses(719 liiget), saatsin kirja, et edastaks info uuringu ja ankeedi kohta. Vastust ei olnud.
Adminile FB grupis Eestlased Hiinas (160 liiget), saatsin kirja. Vastus: Tere! Tänan jagamast, edastan.
Adminile FB grupis Eestlased Itaalias (911 liiget), saatsin palve edastada info grupis Eestlased Itaalias.
Adminile FB grupis Eestlased Melboune`is. Saatsin kirja, kus tutvustasin uuringut ja ankeeti, palusi info grupis edastada.
Eestlased Vancouveris (255 liiget) FB grupi admin. Saatsin kirja, et grupis info edastada.
Eestlased Kanadas (meeldib 1033-le FB kasutajale) FB grupi admin. Saatsin kirja, et grupis info edastada.
FinEst- Eestlased Soomes (meeldib 33309-le FB liikmele) FB grupi admin. Saatsin kirja, et grupis infot jagada.
New York Eesti maja FB lehele postitatud info ankeedi kohta.
eestimaja.com – Chicago Eesti maja postitatud üleskutse uuringu ja ankeedi kohta lehe kontaktile.
Isiklikke pöördumisi veebiankeedi täimiseks ja uuringu olulisuse selgitamiseks sai saadetud paljudele Soome ja Ameerika eestlastele.
Liikmetega gruppide liikmete koguarv, kellele info uuringust edastati oli üle 16 tuhande.

Märkmed: