Välismaal elavad eestlased rääkisid Postimees.ee´le, et väljavaated neid kodumaale tagasi meelitada pole just eriti roosilised, kuna võimalused end siin teostada on kasinad.
Abikaasaga Helsingis elav 21aastane Fredy Ekholm usub, et enamik Eestist lahkunuid ei soovi siia enam naasta. Eriti veel juhul, kui nad on end uue kodumaaga juba tihedamalt sidunud. «Kahtlen ise ka selles, kas tahan Eestisse tagasi tulla. Mul ja abikaasal mõlemal on tähtajatu lepinguga töö ja tahame järgmisel sügisel siin kooli minna,» rääkis ta.
Ekholmi sõnul peavad Eesti riik ja tema tööandjad hakkama mõtlema sellele, kuidas kasvatada noortest inimestest spetsialistid. «Ehk töövestlusele võiks kutsuda ka paar nooremat ja kogemusteta inimest ja anda sümpaatsematele võimalus end tõestada ja kasvada meistri kõrval ise meistriks,» leidis ta. Ekholmi arvates on kahetsusväärne, et noored lõpetavad Eestis ülikoole ja ametikoole, aga siirduvad tööle ikkagi teenindussektorisse kas müüjaks, laotöötajaks vms.
Hetkel Prantsusmaal tudeeriv Kätlin rääkis, et lahkus Eestist pärast keskkooli, kuna ei leidnud piisavalt motivatsiooni kodumaale jääda. Neiu tundis, et elab siin nagu mingis «väikeses mullis» ja otsustas hoopis maailma avastama minna.
«Kui väga aus olla, siis igal pool mujal maailmas tundub palju huvitavam kui hallis Tallinnas,» tõdes neiu. «Välismaalt saadud ülikoolidiplomiga avanevad palju suuremad võimalused läbi lüüa, loomulikult on tähtis ka enda pealehakkamine ja loomingulisus,» lisas ta.
Kätlin leiab, et president Ilvese algatatud «Talendid koju» projekt on kindlasti oluline, kuid ainuüksi armastus kodumaa vastu teda tagasi ei meelita. «Tagasi meelitaksid võimalused,» märkis neiu. Samas tunnistas ta, et kui elu välismaal laabub ning kõik on hästi, ei meelita ka uued võimalused kodumaale enam tagasi.
Saksamaal tõlgina töötav Kaja Rand rääkis, et ta küll igatseb Eestit, aga sellest hoolimata ei plaani esialgu kodumaale naasta. «Leevendan oma kodumaaigatsust ärikontakte vahendades ja tõlketeenuseid pakkudes. Nii olen Eesti eluga vähemalt kursis ja saan sageli külas käia,» rääkis ta.
Lugedes Postimees.ee portaalis lugejate kommentaare talentide kojutoomise projekti kohta, tekkis naisel enda sõnul tunne, et Eestisse justkui polegi mõtet tagasi tulla. «Meie oma inimesed teevad kodumaad maha,» nentis ta.
Rand leiab, et üleskutse meelitada talendid koju on ühest küljest küll meelitav, kuid teisalt koduste vastu ebaõiglane. «Kas nende seas siis ei olegi talente?» imestas ta. Projekti suund on naise arvates küll õige, kuid seda on alustatud valest otsast. «Me peaksime pöörama rohkem tähelepanu Eestis elavatele inimeste.»
Kümme aastat välismaal elanud ning praegu USAs resideeruv Juhan Kahu rääkis, et Eestisse on peaaegu võimatu tagasi meelitada neid inimesi, kes lahkusid siit kas neis pesitseva ränduripisiku tõttu, põgenesid siinse jaheda ja niiske kliima eest või kelle jaoks Eesti jäi lihtsalt liiga väikeseks. Küll aga saaks tema hinnangul tagasi meelitada terve hulga inimesi, kes on välismaale läinud pelgalt raha teenimise eesmärgil.
«Enamus neist tuleks koju kohe, kui neile pakutaks siin samasugust sissetulekut, millist nad on teeninud välismaal,» arvas Kahu.
Väga oluline on tema sõnul mõelda, kuidas võimaldada inimestele sellist elu, et nad saaksid oma riigi üle uhkust tunda. Näiteks oleks tema sõnul kõvasti abiks, kui inimesed suudaksid kolmelapselise pere nälga tundmata üles kasvatada.