Ükski rahvas ei säili ega kasva ilma kultuuri ja kunstita. Võib isegi öelda, et kunst määratleb rahva ja peegeldab tema palet. Meile kõigile on tuttav ütlus: eestlased on kunstilembeline rahvas. Ja kes meist ei aja rinda uhkusega ette, kui juttu tuleb „laulvast revolutsioonist“. Oleme uhked oma rahva kultuuri ja selle saavutuste üle.

Kuid selleks, et kunst rahva teadvuseni jõuaks, on pikk tee: kõigepealt otsib ja ootab kunstnik/looja inspiratsiooni. Selle leidnud, asub ta teose kirjutamisele/maalimisele/voolimisele. Kunstiteose valmimiseks kulub tavaliselt mitmeid kuid, vahel isegi aastaid. Pärast teose valmimist hakkab kunstnik otsima vahendeid ja võimalusi oma loomingu tutvustamiseks laiemale ringkonnale. Kui ta leiab sobiva võimaluse, siis esitatakse teos kas kunstinäitusel või — muusikateoste puhul — kontserdil. Parimal juhul tuleb teos veelkord ettekandele mõne aja möödudes ja jääb siis nurka „tolmu koguma“.

Kahjuks on selline saatus olnud ka paljudel Põhja-Ameerika eesti heliloojatel ja nende loomingul. Palju ilusat on kirjutatud, aga väga vähe sellest on meile, kuulajatele, kättesaadav.

Neid mõtteid mõlgutades tuli tunne, et midagi peab ette võtma. Kuna olen ise ka üks nendest „kunstnikest“, tunnen erilist sümpaatiat teiste autorite ja nende teoste saatuse suhtes.
Viibides jõuluajal perega Torontos, rääkisin oma mõtetest mitme teise eesti ühiskonnas tegutseva kunstnikuga. Leidsime koos, et oleks väga vajalik salvestada ja ajalooliselt jäädvustada väliseestlaste viimase sajandi muusikaloomingut väljaspool kodumaad. Kui meie (siin elavad eestlased) seda ei tee, ei maksa jääda ootama, et need, kes meist palju midagi ei tea, võtaksid selle tohutult suure projekti ette. Mitte kunagi!

Siinkohal on rõõm teatada, et 1. jaanuaril 2006 panime aluse välismaal elavate eesti heliloojate teoste salvestamise fondile nimega Eestlased Põhja-Ameerikas Muusikafond. Selle fondi eesmärk on organiseerida välis-eesti muusikute loomingu salvestamist, CD-de väljaandmist ja eesti muusika säilitamist. Sest: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta!

Igatsus on, et ka tulevase põlvkonna eestlased (nii kodu- kui välismaal) võiksid olla teadlikud oma rahva heliloomingust. Heliloojad Kaljo Raid, Udo Kasemets, Lembit Avesson, Roman Toi, Jaan Järvlepp, Leo ja Taavo Virkhaus, Johannes Tall jt on kirjutanud palju huvitavat muusikat. Ainult seda tundes areneb ja laieneb meie rahvuskultuur, puudutades ühiskonda, kus me elame ning rikastades inimeste igapäevast elu.

Fondi esimene projekt on ka juba käigus: juunikuus on planeeritud tähistada helilooja ja pastori Kaljo Raidi 85. sünniaastapäeva kontserdiga Tallinnas ja seejärel CD väljaandmisega Kanadas. Sellele plaadile jäädvustame Raidi kammerteoseid koos solistide ja orkestriga.

Niisugune suur ettevõtmine õnnestub aga ainult siis, kui kogu eesti ühiskond astub selle taha ja annab oma jäägitu toetuse. Siin ei ole midagi tegemist uhkeldamise ega „nime tegemisega“. Aeg lendab kiiresti, me kõik saame vanemaks. Kui me praegu, omades veel võimalusi ja energiat midagi teha, sellele selja pöörame, võib juhtuda, et me kunagi ei kuule enam neid kauneid helisid, mida meie armastatud kunstnikud on loonud.

Seetõttu pöördume Sinu poole, armas kaaseestlane, palvega: vajame Sinu rahalist toetust, et tugev alus panna kõnealuse fondi pikaajaliseks tegevuseks.
See ei ole mitte kahe või kolme aasta töö, vaid nõuab kannatlikkust ja pikka meelt. Ette vaadates ja plaane tehes näeme, et kulub vähemalt 10 aastat, jäädvustamaks heliloojate teoseid, keda praegu tunneme. Kindlasti aga tuleb uusi juurde. Kui saame välja anda ühe plaadi aastas, oleme edukad oma ettevõtmises. Ühe CD lindistamine ja väljaandmine maksab aga üle 10.000 dollari. Seetõttu on vaja, et fondil oleks tugev algkapital, millele saame lisada iga-aastaseid uusi toetusi. Projekti Eestlased Põhja-Ameerikas Muusikafond toetavad esialgselt Eesti Sihtkapital Kanadas, Toronto Eesti Baptisti Kogudus ja Eesti Kunstide Keskus. Kutsume üles ka teisi eesti organisatsioone seda ettevõtmist toetama.

Rahalise toetuse eest saab soovi korral anda Kanada tulumaksuvaba kviitungi.
Eesti Kunstide Keskuse kaudu suunatavad toetused palume kirjutada „Estonian Arts Centre“ nimele, tshekile märkida „Toetus EPA Muusikafondi“ ja saata aadressil:
Eesti Kunstide Keskus, c/o Pahapill
2204-2045 Lakeshore Blvd. West, Toronto, Ontario, M8V 2Z6.
Telefon: 416 259-9779

Oma toetuse andmisega ütled, et oled kaasas selle projektiga ja annad oma julgustava „jah“-sõna tegevuse jätkamiseks. Ootame seda.

Fondi juhatus: Avo Kittask, Charles Kipper, Viljar Puu Weimann, Stella ja Johannes Pahapill.

Märkmed: