ühinemise referendumil ligi 5000 inimest, välisministeeriumil olid reede hommikul andmed 4903 hääletanu kohta, kui laekumata oli info veel Pekingist, Olivosest ja Lissabonist.
Hääletamisaktiivsus välismaal on rahvahääletuse ajal
tunduvalt kõrgem, kui 2. märtsi riigikogu valimistel, mil
välisriikides hääletas 3033 inimest.
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul selguvad lõplikud andmed välismaal hääletanute kohta reede jooksul.
Kõige aktiivsemad olid Eesti kodanikud Kandadas Torontos,kus oma hääle andis 844 inimest, neist 788 Eesti esinduses ja 56 kirja teel.
Helsingis hääletas 830 kodanikku, neist 482 esinduses ning 348 kirja teel, Stockholmis 690 inimest, neist 418 kohapeal ja 272 kirja teel, Sydneys 385 inimest, neist 100 esinduses ja 285 kirja teel, Berliinis 282 inimest, neist 66 esinduses ja 216 kirja teel, Washingtonis 206 inimest, neist 51 esinduses ja 155 kirja teel, ning Brüsselis 172 inimest, neist 153 esinduses ja 19 kirja teel.
Londonis andis oma hääle 167 inimest, neist 98 esinduses ja 69 kirja teel, New Yorgis 150 inimest, neist 80 esinduses ja 70 kirja teel, Riias 130 inimest, neist 117 esinduses ja 13 kirja teel, Kopenhaagenis 109 inimest, neist 83 esinduses ja 26 kirja teel, Oslos 104 inimest, neist 75 esinduses ja 29 kirja teel,ning Moskvas 100 inimest, neist 97 esinduses ja kolm kirja teel.
Dublinis hääletas 99 inimest, neist 87 esinduses ja 12
kirja teel, Ottawas 79 inimest, neist 37 esinduses ja 42 kirja teel, Pariisis 72 inimest, neist 45 esinduses ja 27 kirja teel, Peterburis 70 inimest, neist 68 esinduses ja kaks kirja teel, Viinis 65 inimest, neist 29 esinduses ja 36 kirja teel, Haagis 63 inimest, neist 41 esinduses ja 22 kirja teel, Vilniuses 53 inimest, neist 52 esinduses ja üks kirja teel, Budapestis 40 inimest, neist 39 esinduses ja üks kirja teel, Roomas 31 inimest, neist 17 esinduses ja 14 kirja teel, Varssavis 28 inimest, neist 24 esinduses ja neli kirja teel.
Prahas hääletas 23 inimest, neist 20 esinduses ja kolm
kirja teel, Sao Paulos 23 inimest, neist 11 esinduses ja 12
kirja teel, Madridis 22 inimest, neist kuus esinduses ja 16
kirja teel, Kiievis 16 inimest, neist 13 esinduses ja kolm kirja teel, Tokyos 16 inimest, neist kümme esinduses ja kuus kirja teel, Minskis 14 inimest, kes kõik hääletasid esinduses, Ateenas 12 inimest, kes käisid kõik esinduses kohapeal, ning Pihkvas kuus inimest, kes tulid samuti kõik esindusse hääletama.
Ankaras käis esinduses hääletamas kaks inimest.
Lissabonis käis esinduses hääletamas 18 inimest,
välisministeerium ootab Portugalist veel kirja teel hääletanute andmeid. Samuti on andmed laekumata Hiina pealinnast Pekingist ning Argentiinast Olivosest.
Välisesindustes toimus hääletamine vähemalt kahel päeval alates 30. augustist 4. septembrini. Hääletada sai kirja teel või vahetult esinduses.
Rahvahääletusel võis siseministeeriumi andmeil osaleda ligi 15.400 välismaal elavat või ajutiselt viibivat Eesti kodanikku.
Rahvastikuregistri andmetel on Eesti kodanikke 78
välisriigis. Suurem osa hääleõiguslikest kodanikest viibib
Soomes, kus on 3251 Eesti kodanikku. Venemaal on 2662 ning
Rootsis 2107 Eesti kodanikku.
Kanadas oli eelmiste riigikogu valimiste ajal nimekirja
kantud 1344 Eesti kodanikku, Ameerika Ühendriikides 1174,
Saksamaal 985, Austraalias 529, Lätis 402 ning Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal 325 Eesti kodanikku.
Nii nagu riigikogu valimistelgi, saavad välisriigis
alaliselt elavad või seal ajutiselt viibivad Eesti kodanikud
hääletada 35 välisesinduses.
Alaliselt välisriigis elavad Eesti väliskodanikud, kes
hääletamise ajal viibivad Eestis, ei saa oma häält anda
rahvahääletuse päeval 14. septembril, kuid neil on võimalik
osaleda Eestis eelhääletusel 8.-10. septembril.
Kevadistel riigikogu valimistel hääletas välisesindustes
3033 inimest. Välismaal valinute arv on pidevalt vähenenud.
1992. aastal valis välisriikides üle 9300 inimese. 1995. aastal oli valinuid enam kui 6600 ja neli aastat tagasi veidi alla 3300.