Merilin Pärli
Foto: alustaperearstist.ee
https://www.err.ee/935829/vali...
Eestisse tööle tulevad välismaalased, kes maksavad Eestis ka sotsiaalmaksu, ei saa sageli perearsti teenust, sest arste ja nende tugipersonali, kes valdaks ingliskeelset meditsiinisõnavara, napib. Terviseametil ülevaade nii arstiabi vajavatest välismaalastest kui ka inglise keelt valdavatest perearstidest puudub, ent süsteemseid muutusi nad ka ei plaani.
Siseministeerium otsib lahendust murele, kus välismaalastel puudub süsteemne võimalus saada Eestisse tööle või õppima asununa perearstiabi. Ehkki siin töötavad inimesed maksavad ka makse, ei saa nad oma maksude eest ette nähtud arstiabi, kuigi igal Eestis töötaval või õppival inimesel on sellele õigus.
Eestist võrsunud Skype, mis nüüdseks on Microsofti omandusse liikunud, pakub Eestis tööd sadakonnale välismaalasele. Nemad on perearstiküsimuse lahendanud hoopis erameditsiini abil - sinna pääseb kiiremini, keelebarjäär pole takistuseks ja soov teenindada on olemas. Ka on kõigil Skype Eesti töötajatel tervisekindlustus. Ent kõik tööandjad ei lahenda tervishoiuküsimust oma välismaalastest töötajate eest ise ära.
Nii põrkavadki välismaalased kokku nii keelebarjääri kui infonappusega. Paljud perearstid keelduvad eesti keelt mittekõnelevaid patsiente nimistusse võtmast, kuivõrd pelgavad, et jäävad ise inglise keelega jänni. Paljud vanemaealised perearstid, nende õed ja vastuvõtuadministraatorid keelt ei valda. Ka on terviseameti perearstinimistu register üksnes eestikeelne. Nõnda pöörduvad haigestunud ja perearstita jäänud välismaalased sageli lihtsalt EMO-sse.
"Selleks, et inglise keeles teenindada, ei pea olema ainult perearst, kes keelt oskab, aga peab olema ka registraator, õde, kogu muu personal. Isegi, kui see keeleoskus on olemas, siis ei pruugi sellel arstil olla nimistus ruumi. Me oleme uurinud seda oma perearstide seas - Tallinnas võib-olla on kümmekond perearsti, kellel on nimistus ruumi ja kes oleksid valmis võtma välismaalasi oma nimistusse. Neid ei ole palju," ütleb Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst Karmen Joller.
Ta tõdeb, et keeleprobleem võib tuleneda ka patsiendist, ent vastutab ikkagi arst, kui patsient end näiteks Google'i tõlkeprogrammi abil valesti väljendab ja seetõttu valeravi saab.
"Ainult välismaalastega tegelemiseks ei ole kindlat institutsiooni," tõdeb Joller.
Palju võib Eestis olla tööl või õppimas välismaalasi, kellel perearsti pole, terviseamet ei tea. Küll aga aitavad ametnikud perearsti leida neil välismaalastel, kes selle murega nende poole pöörduvad.
"Terviseametil sellist ülevaadet ei ole," tõdebki terviseameti tervishoiuteenuste osakonna õigusnõunik Agne Ojassaar. "Me ei kogu infot perearstide keeleoskuse kohta, aga kahtlemata põlvkondade vahetamisega tuleb inglise keelt oskavaid perearste järjest juurde. Kahtlemata see perearstide arv kogu aeg suureneb."
EAS-i all tegutsev projekt Work In Estonia, mis propageerib välismaalastele Eesti töökeskkonda, tõdeb, et enamasti hakkavad siin töötavad välismaalased mõtlema perearstile alles siis, kui juba haigeks on jäänud. Nende poole pöördub haiguste tipp-perioodil mitukümmend välismaalast nädalas, palvega aidata perearst leida. Kuid ennekõike pakuvad seda teenust töövahendusettevõtted, kes välismaalt tulijatele ka korteri ja lasteaiakoha aitavad otsida.
"Tihtipeale Eesti meditsiinisüsteem on välismaalastele võõras, nad täpselt ei tea, kelle poole nad pöörduma peavad - selle info me saame neile anda. Kui esimesed siia Rahvusvahelisse majja jõudsid, siis me kohe vastust ei leidnud, aga nüüdseks, koostöös peagi avatava Tervisemajaga Ülemiste linnakus kui ka terviseametiga me oleme suutnud nad siiski õigetesse kohtadesse suunata," ütleb Work In Estonia programmijuht Triin Visnapuu-Sepp.
"Päris paljud välismaalased käivad eraarstide juures, mis on selles suhtes natukene nukker, et tegelikult nad maksavad makse nii nagu kõik meie ning võiksid täpselt samamoodi saada riiklikku meditsiiniabi," tõdeb Visnapuu-Sepp.
"Terviseameti poolt me näeme seda lahendust ikkagi selliselt, et inimesed, kes tulevad siia püsivalt elama ja töötama, ikkagi perspektiivis õpivad ära eesti keele," näeb lahendusena Agne Ojassaar terviseametist.
Siseministeerium leiab, et vaja oleks koostada põhjalik ülevaade võõrkeeleoskusega perearstidest.
"Hetkel ei ole küll mingisuguseid selliseid süsteemseid muutusi plaanis teha," ütleb Ojassaar terviseametist.
Triin Visnapuu-Sepp ütleb, et Eestisse tulemata keegi arstiabi halva kättesaadavuse tõttu tõttu ilmselt jätnud ei ole, sest selle peale ei osata kohe mõeldagi, küll aga võib nii mõnigi olla selle probleemi lahendamatuse tõttu siit lahkunud. Samas kinnitab ta, et ehkki pikk maa on veel minna, on viimase kolme aastaga probleemi lahendamisel siiski kukesammu võrra edasi liigutud.
Nii perearstid kui ka terviseamet tõdevad, et välismaalastest suurem probleem on kohalikega, kes samuti omale Eestist perearsti ei leia.
"Ma ei ütleks, et see välismaalaste probleem nüüd teravam on, kui üleüldse inimeste pääsemine perearsti juurde," ütlebki Ojassaar.
Toimetaja: Merilin Pärli
