Sel suvel oli mul võimalus kohtuda Eesti Välisministeerimi esindajatega seoses Kotkajärve Metsaülikooli ülesannetega. Kohtusin üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatilise esindaja Marin Mõttusega, üleilmse eestluse nõuniku Keit Spiegeliga ja nõuniku Kadri Linnasega. Avastasin nende poolt siirast soovi eestlust toetada välismaal. Jutuks tuli käesolev välismaal elavate eestlaste generatsioonide vahetus, mida see tähendab eestluse tulevikule välismaal ning kuidas toetada noori oma juurte avastamisel, mis on oluline teema Kotkajärve Metsaülikoolile.

Et paremini kajastada Välisministeeriumi soovi abistada välismaal elavaid eestlasi, toon ära Kadri Linnase ja Keit Spiegeli vastused esitatud küsimustele:

Augustis oli Eestis lehes Marin Mõttuse artikkel, et toote välismaalt Eestisse eesti päritolu noori õppima ja praktikale. Kuidas te aitate sellest huvitatud noorte õppimist ja praktikale saamist realiseerida? Kas on mõni stipendiumi taotlemise tähtaeg tulemas?

Keit: Tõepoolest oleme rahul, et pilootprogramm “rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendium erialase praktika teostamiseks Eestis” käivitus edukalt. Huvi oli suur ja noored, kes stipendiumi said, jäid oma kogemusega väga rahule. Enamus neist käis meil ministeeriumis augustis ka külas - väga inspireeriv oli nendega kohtuda ja kuulda nende lugusid ja muljeid. Mitmed neist ütlesid, et kui enne oli mõte Eestisse kolimisest vaikselt nende peas, siis nüüd peale kuud või kahte siin on see kindel siht. Noored kinnitasid, et Eesti on võimaluste maa ja et söök on meil ikka väga hea!

Hea uudis on see, et juba 2023.aasta alguses avame koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga (KÜSK) sipendiumprogrammi uuesti ning ootame kõiki 21-35 aastaseid Eesti päritolu noori välismaalt Eestisse erialasele praktikale.

Kadri: Praktikaprogrammi ellu kutsumise võimaluse ja esimese korra õnnestumise üle rõõmustame ise ka väga. Mina soovitaksin Eestiga tutvust teha aga ka juba varem näiteks sugulasi külastades või eesti keele ja kultuuri laagrite kaudu, mis igal aastal 13-18-aastastele noortele Eestis toimuvad ja kuhu registreerumine algab taas 2023. aasta aprillis. Nendes laagrites saadakse sõpru kohalike noorte hulgast, kohtutakse teiste sarnase taustaga noortega erinevatest riikidest, vahetatakse kogemusi, harjutatakse eesti keelt ja tehakse palju põnevaid asju. Hiljem näiteks Eestisse ülikooli õppima tulles, on juba mõned sõbrad ees ja Eesti elu-oluga kokkupuude olemas. Eestisse laagritesse, õppima või praktikale tulek on hea võimalus lisaks kogemuste ja hariduse omandamisele saada kontakt ka oma juurtega, mis vanemaks saades aina olulisemaks muutub.

Eestis on võimalus õppida paljudel huvitavatel erialadel tipptasemega kõrgkoolides, aga ka omandada keskharidus gümnaasiumis või mõni vajalik amet kutsehariduses. Eesti kodanikule on siinses haridussüsteemis õppimine enamasti tasuta. Kutse- ja kõrgkoolides saab õppida eesti keeles, kõrgkoolides paljudel erialadel ka inglise keeles. Kui on mure eesti keele oskuse pärast, siis seda saab harjutada näiteks erinevate distantsõppe platvormide kaudu juba enne Eestisse tulekut. Digitaalne maailm on loonud selleks mitmeid võimalusi nii Üleilmakooli kui ka mitmete veebirakenduste (nt Speakly, WalkTalk) näol. Hiljem saab Eestis koha peal lisaks igapäevasele keelpraktikale ka eesti keelt põhjalikumalt kursustel õppida.

Kuidas aitate välismaal elavaid eestlasi, kes otsivad Eestis tööd või kasvõi kaugtööd, mida võivad teha oma asumaal?

Keit: Kaugtöö on levinud, seda saab teha ka Eesti nö tõmbekeskustest väljas. Pandeemia aitas kaasa selle töökultuuri juurdumisele.

Kadri: Oleme mõelnud Global Estoniani lehele panna viited töökuulutustele ja kirjutada Eestisse tööle tuleku teema rohkem lahti. Ingliskeelsed töökuulutused on koondatud näiteks Work in Estonia kodulehele. Tööd võib otsida ka Töötukassa (asutuse nimest ei tasu lasta end heidutada!) lehelt ja CV online-i kaudu. Mina soovitaksin ka otse ettevõtete ja asutustega, kuhu huvi tööle minna on, suhelda ning oma CV teele saata. Eestlasel, kes on kasvanud või elanud välismaal, valdab heal tasemel võõrkeeli ja omab rahvusvahelist kogemust, on minu hinnangul Eesti tööturul head võimalused. Eks see sõltub muidugi ka erialast ja oluline on ka siiski eesti keele oskus, aga mitmetel erialadel, eriti just idufirmade maastikul, saab ka inglise keelega hakkama.

Kuidas nõustate peresid välismaal, kes sooviksid tulla Eestisse elama?

Keit: Kindlasti esmalt mõistame, et see on iga pere jaoks väga isiklik otsus, mis tehtud isiklikel kaalutlustel. Soovitame teha korralik eeltöö – kogemus näitab, et see aitab kõige paremini ootustel ja reaalusel kattuda ning kohanemine on kõige sujuvam. Kindlasti soovitame juba planeerimise faasis ühendust võtta meie heade kolleegidega Integratsiooni Sihtasutusest (INSA), kes pakuvad nõustamisteenust inimestele, kes planeerivad Eestisse kolimist või on seda vahetult teinud. Nende käest saab praktilisi soovitusi ja informatsiooni ka võimalike toetuste osas.

Kadri: Lastega peredel on üheks olulisemaks teemaks lapsele koolikoha leidmine. Selleks tuleks suhelda esmajärjekorras kohaliku omavalitsusega ja seejärel kooli endaga. Eestis on häid koole igal pool, ei pea last panema Tallinna eliitkoolidesse, kuhu konkurss on väga suur. Lapse kohanemine kooliga on väga oluline tegur kogu pere Eestisse kolimise õnnestumisel. Viimasel ajal on just Ukraina sõjapõgenike lapsed Eesti koolisüsteemi väljastpoolt Eestit tulnud õpilaste osas minu meelest paindlikumaks muutnud.

Tihtilugu on peres näiteks ka abikaasa, kes on teisest rahvusest ja ei oska eesti keelt. Sel juhul on võimalus pöörduda rahvusvahelise maja poole, kus on ingliskeelsed nõustajad olemas nii elu sisseseadmiseks kui ka töö leidmiseks. Eestis on oma rahvusvaheline kogukond täiesti olemas, abikaasad leiavad kindlasti siit mõne rahvuskaaslase. Aga nagu Keit juba ütles, kõige olulisem on põhjalik ettevalmistus – see on Eestisse kolimise õnnestumise võti!

Kas olete mõelnud pensionäridele, kes soovivad Eestisse kolida? Mis nõu annate nendele?

Keit: Tegelikult on see väga levinud, et just pensionieaks sätitakse elukorraldus nii, et tullakse tagasi Eestisse. Seda näeme oma töös palju ning seda kinnitavad ka erinevad uuringud. Esimene nõuanne on sama, et plaan tuleks läbi mõelda ning selle juures aitab prkatiliste sammude elluviimisel jällegi INSA.

Kadri: INSA korraldab Eestisse kolijatele ka kogemuskohtumisi, mis on mõeldud igas eas inimestele nii enne kui ka pärast Eestisse kolimist. Minu üks sõber, kellel viimastel aastatel on Eestisse kolimine meeles mõlkunud ja kes teeb selleks konkreetseid ettevalmistusi, väga kiitis neid kohtumisi. INSA kaudu võib leida ka mõne juba värskelt Eestisse kolinud pensionieas inimese, kellega suhted sisse seada ja asju arutada.

Eesti ilus loodus, rahulikum elurütm, vahemaade väiksus, kõrgtasemel kultuurile ligipääs, vähese bürokraatiaga e-riik, võimalus suhelda meie ilusas eesti keeles – kõik see teeb Eestist hea pensionipõlve veetmise koha.

Välismaal tegutsevad nii väikesed kui suured eestlaste organisatsioonid. Keda saate aidata?

Keit: Esmalt me kindlasti tunnustame nende suurt ja tähendusrikast tööd – need on meie väiksed Eestid suures laias maailmas! Abiks on kindlasti ka erinevad rahalised meetmed, sh omaalgatusprojektide toetusvoor või kultuuriseltside toetusvoor.

Kadri: Eks riigilt oodatakse ikka rahalist tuge oma tegevustele, mis on loomulik, sest paljast entusiasmist ja pealehakkamisest jääb teinekord väheseks. Konkreetsed riiklikud rahalised aitamise võimalused käivad toetusvoorude kaudu seetõttu, et rahastamine oleks aus ja läbipaistev. Kõikidest toetusvoorudest ülevaate saamiseks ma soovitan Global Estoniani lehelt vaadata kokkuvõtlikku infot ja teha endale selgeks ka projektide kirjutamise põhitõed. Siin on võtmesõnadeks läbimõeldus, konkreetsus, selgus ja lühidus. Alati soovitame osaleda toetusvoorude teabetundides, mis aitavad esialgu keerulisena tunduvast “bürokraatiast” (mis on küll viidud nii miinimumini kui saab) paremini läbi närida. Kahjuks iga kord kõik projektid rahastust ei saa, sest raha on enamasti vähem kui rahastuse soovijaid. Negatiivsest vastusest ei tasu aga heituda ja seda isiklikult võtta, vaid pigem katsuge oma projekt uuesti läbi mõelda ja järgmisel korral taotlus uuesti sõnastada.

Lisaks rahalisele toele on igal organisatsioonil võimalus end näiteks Global Estonaini lehel tutvustada, kasutades seda lehte teatud mõttes platvormina, et olla seeläbi nähtav osa ülemaailmsest eestlaste võrgustikust. Lehele saab panna oma kontaktid, registreerida sündmus või uudis. Ja muidugi võib alati meiega välisministeeriumist ühendust võtta ja asju arutada, teinekord aitab oma plaanide väljaütlemine ning nende üle arutlemine ka edasi liikuda.

Kuidas saab isik või organisatsioon teie poole küsimustega pöörduda?

Meile võib kirjutada aadressil:diasporaa@mfa.ee, samuti on meie kontaktid üleval välisministeeriumi kodulehel.

Kas soovite veel midagi lisada teie töö sihtide kohta?

Keit: Väga oluline on rõhutada, et eestlased välismaal on Eesti ühiskonna osa vaatamata oma geograafilisele asukohale. Eestlased välismaal teevad Eestit suuremaks.

Kadri: Sellest olulisest tõdemusest, mida Keit praegu ütles, lähtuvad kõik meie peamised eesmärgid. Meie üheks sihiks on tõsta teadlikkust ülemaailmsest eestlaste võrgustikust ja selle võrgustikuna toimimise võimalikkusest. On tore mõelda, et oleme kõik osa Suurest Eestist, mis ei ole geograafiliselt piiritletud. Meie e-riik on loonud selleks ka ideaalsed võimalused. Global Estoniani leht (nn virtuaalne Eesti Maja), igakuine uudiskiri ja kaks korda aastas toimuvad virtuaalfoorumid – kõik need peaksid ühtsemale inforuumile ja teadlikkuse kasvule, nii Eestis kui ka välismaal, kaasa aitama.

Suur tänu, Keit ja Kadri! Loodame, et need vastused innustavad välismaal elavaid eestlased võtma teiega ühendust oma ettevõtmistes.

Küsitles Maimu Mölder.

Eestlased Kanadas

TRENDING