Välisminister Urmas Paet Tartu College’is

Eestlased Kanadas | 12 Nov 2010 | Eerik PurjeEesti Elu

Neljapäeval, 4. novembril kohtus Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet Tartu College’is siinsete kaasmaalastega. Olles Kanadas töövisiidil, peatus ta enne tagasilendu korraks Torontos. Koosviibimisel viibis ka EV suursaadik Ameerika Ühendriikides Väino Reinart.

Ministrit tutvustas Tartu College’i president Jaan Meri. Kuna ministri aeg oli piiratud, aega vestluseks umbes vaid tund, siis ta mingit omapoolset ettekannet ei teinud, vaid palus endale esitada küsimusi. Püüame siinjuures kokkuvõtlikult edastada neist olulisimad koos vastustega.

K. Kas poleks mõeldav, et edaspidi Eesti Vabariigi aastapäeva puhul korraldatavail presidendi vastuvõttudel osaleksid ka välismaadel elavad aukonsulid?

V. See oleks kindlasti soovitav ja sellele tuleks presidendi tähelepanu juhtida. Lõppotsused kutsutute küsimuses teeb loomulikult president ise.

K. Kas vastab tõele, et mõnede välissaatkondade arhiivid on üle antud Eesti Rahvusarhiivile?

V. Jah, Londoni arhiiv näiteks. Rahvusarhiiv tundub olevat selleks sobivaim asukoht – kõigile huvilistele hõlpsasti kättesaadav.

K. Milleks avatakse nii palju uusi aukonsulaate?

V. Meie soov on hoida kontakti võimalikult paljude väliseestlastega. Kanadas avasime äsja uue aukonsulaadi Halifaxis ja ning varsti avame teise Quebec Citys, siis on meil aukonsulaate Kanadas kuus. Püüe on jõuda igasse riiki.

K. Kas Eestis ei leia aset haritlaste üleproduktsioon? Kust leiavad praegu ülikoolis õppivad noored tulevikus töökohti?

V. Minu arvates on olukord vastupidine – meil on haritud tööjõudu liiga vähe. Praegu valitseb Eestis nii töö- kui tööjõupuudus. Töö iseloom muutub ja tekib aina suurem vajadus just haritud tööjõu järele.

K. Saksamaalt kuuldus hiljuti, et seal multikulturism ei toimi. Kuidas on lugu sellega Eestis?

V. Eestis muulastega erilist probleemi ei ole. Pangalettide taga näiteks võib kohata arvukalt just noori venelasi, sest nad on kahekeelsed.

K. Kas Euroopa Liidu ja NATO liigses lähenemises Venemaale ei peitu oht Eestile?

V. Ei. Meile on kasulik, et ka Venemaa muutuks demokraatlikumaks. Hurraaoptimism neile lähenemises puudub. Viisavabadus, kui see kord tulekski, ei tähenda kontrolli puudumist.

K. Miks on piirilepinguga loovutatud osa Eesti territooriumist Venemaale? Miks pole 2005. aastal sõlmitud uues piirileppes mainitud Tartu Rahu?

V. Ajalugu loob oma korrektiivid. Paljud teised rahvad on samas olukorras. Tartu Rahu Putinile ei sobinud, ta kuulutas selle kõlbmatuks. Meil pole mingeid reaalseid viise kunagisi piire tagasi saada. Tartu Rahu järgi oleksime praegu neutraalne Vene provints (suursaadik V. Reinart).

K. Millised on tänapäeva Eesti suurimad probleemid ja parimad väljavaated?

V. Suurim väljakutse on Euroopa Liidu ja NATO liikmetena efektiivselt tegutseda.

K. Kas eesti koolides on küllalt eesti keele tunde?

V. Eestikeelsetes koolides on tunde piisavalt. Vene õppekeelega koolides peaks olema rohkem, eriti algkoolides, kus on vaid umbes kaks eesti keele tundi nädalas.

K. Milline on järgmiste valimiste prognoos?

V. Praeguse seisuga võib arvata, et ei toimu erilist muutust. Kuid on liiga vara ennustada ja miski pole välistatud.

K. On avaldatud arvamust, et tänu Keskerakonnale ei ole Eestis vene erakonda. Võiks see olla tõsi? Ja miks teised erakonnad pole üritanud venelaste poolehoidu võita?

V. Vene erakonda pole seetõttu, et neil puudub liider. Venelaste poolehoiu võitmiseks pole pingutatud seepärast, et kahju eesti sektoris võiks olla suurem. Ei tohiks ajada liigset venelastele meeldimise poliitikat.

Tartu College’i president Jaan Meri tänas ministrit ja lõpetas koosviibimise teistlaadse noodiga, milleks tuli lülituda inglise keelele. Masters Cafeteria kreeklasest omanik Peter Vatikiotis on teenindanud eestlasi 39 aastat. Sel puhul annetati talle autahvel, mille andis pidulikult üle Eesti Vabariigi välisminister. Nii omandas kokkutulek lõpus rahvusvahelise ilme.