Valitsuse pressinõuniku Hanna Hinrikuse sõnul ei soovi peaminister enne koordinatsioonidirektori ettekande saamist Seppiku võimaliku ametist vabastamise asjus kommentaare anda. «Kuid homme tahaksime juba tõesti mingi kindla seisukoha välja öelda,» ütles Hinrikus Postimehele eile õhtul.
Andmeid Ain Seppiku tegevusest Nõukogude Eesti kohtunikuna aastatel 1984-1985 kogub koordinatsioonidirektori büroo peaministri ülesandel juba alates esmaspäevast. Sellel eesmärgil on eriteenistuste ja valitsuskabineti vahelist infovahetust korraldaval koordinatsioonidirektoril õigus kasutada ka kaitsepolitsei, teabeameti ja sõjaväeluure võimalusi ja andmeid.
Riigikokku kandideerimisel 1998. aasta detsembris Seppiku antud süümevande kohta saatis õiguskantsler Allar Jõks oma arvamuse peaministrile juba eile.
«Kas mingit tegevust lugeda süümevande alla kuuluvaks ning kas süümevannet rikuti või mitte, selle selgitab kohus,» teatas Jõks. «Täna süümevannet ei nõuta ja kohtus asja arutamisel ning otsustamisel juriidilist vastutust ei kaasne. /.../ Järelikult on süümevandega seotud isiku reaalseim vastutus moraalne ja eetiline.»
Seppik ütles Postimehele eile õhtul, et Jõksi arvamus on juriidiliselt korrektne, ning teatas ühtlasi, et kavatseb 2. märtsil toimuvatel valimistel kandideerida Riigikokku.
Seppiku mineviku uurimiseks andis peaminister korralduse mõni päev enne seda, kui ajakirjandus kirjeldas Seppiku osalemist viie nõukogudevastase meelsusega nooruki vangimõistmises 1985. aastal.
Samal aastal saadeti Seppiku juhitud protsessil kinnisesse haiglasse sundravile Eesti Vabariiki ülistanud lendlehti levitanud invaliid Ivo Värav. Nii viis noorukit kui ka Värav hiljem rehabiliteeriti.
Seppik ise on esimest protsessi nimetanud tavaliste huligaanide karistamiseks ning Värava haiglasse saatmist haigele inimesele abi andmiseks. «Olen seda ka varem öelnud ning kordan veel kord - ma ei ole oma süümevannet rikkunud ega millegi vastu eksinud,» lausus Seppik eile õhtul.