Euroopa Liiduga ühinemine on ukse ees ja paljusid valdab ärevus – mis saab edasi? Praegust olukorda võib võrrelda laulva revolutsiooni järgse ajaga.

Ka siis püüti kala sogasest veest, Soomest tulid danhammerid ja paljud soliidsed ärimehed vahendasid punast elavhõbedat, mida nad ise polnud näinud. EL-iga tulevad uued mängureeglid, kus Vana-Euroopa mängijad on tunduvalt tugevamad. Kaovad riigi- ja tollipiirid, mis praeguseni on soodustanud suurfirmade otsuseid asutada igasse riiki oma esindus.

Selge, et suurtel autofirmadel, ravimitootjatel ja kosmeetikahiiglastel on palju lihtsam ja tulusam rääkida ühe Baltikumi veidrikuga, kui koguda neid laua taha kolm ja jälgida nende sunnitud naeratuse taha peidetud olelusvõitlust, mis kindlasti ei tule kasuks firma üldistele huvidele.

Suured otsustavad täna, kes esindab neid Balti regioonis. On see eestlane, lätlane või leedulane? Või hoopis ungarlane? Järgmisel tasandil kaalutakse, kas Balti riigid kuuluvad Ida- ja Kesk-Euroopasse või lubatakse Eestil jääda põhjadimensiooni. See jälle päädib küsimusega meile endile: kas olla vaene Põhjala riik või juhtiv Ida-Euroopa riik?

Kõigist neist võitlustest kumab läbi positsioonisõda, kus leedulased peavad end eestlastest palju rohkem eurooplasteks, mis on osalt ka tõsi – nad on Euroopale lähemal. Nii ei viitsigi paljud juhid sõita kaugemale kui Leetu.

Leedulased on täna tegijad kallite parfüümide esindamisel, kus paar suurt on enda kätte saanud valdava osa Gucci, Diori, Lancome’i jt kallite lõhnaõlide esindamise ning Eesti väikesed ja killustatud ühe-kahe margi esindajad rivistatakse lihtsalt üles. Võib-olla pakutakse koostööd, võib-olla mitte. Kui selle 250-protsendilise kasumiga äris teeb üks pakkuja näiteks Kaubamajale pakkumise, siis meie killustatud parfüümiesindajatel läheb raskeks. Eestis Bacardi–Martini grupi tooteid sisse toov Valior on alustanud agressiivset vastukäiku Läti ja Leedu turul, et tulevikus olla võrdväärne partner oma tootjale. See on keeruline ja kulukas. Lätlased on käiku lasknud müüdi Riiast kui Baltikumi pealinnast. Mis logistiliselt ka paika peab.

Eesti automüüjad dikteerivad oma tahet Baltikumis. Suured ravimikompaniide ühinemised on tekitanud olukorra, kus Eesti on tihti jäänud Ida-Euroopa osakonna hallata, mis tähendab võõra ärikultuuri kandumist meile Leedust või Slovakkiast.

Vahendajate võitlus olemasolu eest on karm ja armutu. Tegelik kümne aastaga saavutatud ettevõtlusstabiilsus lüüakse täna-homme taas sassi, et paari aasta pärast tagasi rahulikumasse voolusängi taanduda. Kindlalt võivad end tunda need ettevõtjad, kes Balti turul praegu domineerivad – nendega räägitakse, sõltumata nende asukohast.

Märkmed: