Veebruari keskel lõppesid Tallinnas filmistuudio RUUT poolt toodetava täispika mängufilmi „Detsembrikuumus“ võtted, mis näeb ekraanivalgust oktoobris.

Eesti Vabariigi 90. juubeli puhul valmiv film räägib 1924. a. 1. detsembri kommunistlikust riigipöördekatsest Tallinnas. Tegemist on ajaloolise action-draamaga, mille peaosades on Liisi Koikson, Sergo Vares, Tõnu Kark, Mait Malmsten, Ain Lutsep jt Eesti näitlejad ja ka mitmed tuntud Vene näitlejad.

Varahommik Balti jaamas

On 29. november 1924. Äsja on lõppenud „149 suurprotsess“ ning kommunistlik terrorioht on näiliselt möödas. Eesti Vabariik on süvenenud oma igapäevaellu. Noor abielupaar Tanel ja Anna Rõuk üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ja sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga. Naine on rahulolematu – terveid sukkigi pole enam jalga panna. Ja õhtul on ohvitseride ball, mille peamiseks kõneaineks kujunevad taas edasi lükatud palgapäev ja kuuldused kavandatavast riigipöördest.

Samal ajal, kui Eesti kõrgem ohvitserkond lõbutseb, rivistatakse piiri taga mehi. Tallinna erinevates paikades varjavad end mässulised ning lihtrahva hulgas töötavad agitaatorid. Ja Kominterni juht Zinovjev on saabunud Leningradi, et ürituse niiditõmbajatele alustamiseks signaal anda.

Eesti Vabariigi juhtkond ei ole ähvardavast mässust siiski täielikus teadmatuses – Tallinna garnisoni ülema kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse.

Ainsana tahab tegutseda kindral Põdder, kuid riigivanem Akel ei võta tema hoiatusi kuulda ja kindral Unt keelab tal olukorda sekkuda. Purjuspäi puistab Põdder südant Tanel Rõugule, kes teda ballilt koju konvoeerib, soovitades tal armeest lahkuda ning hoopis enne sõda omandatud arhitektiametis kätt proovida.

Tanel, kindrali nõuandest julgustatuna, annabki järele Anna veenmisele ning otsustab koos naisega Eestist lahkuda.

Nende ärasõiduhommikul, 1. detsembril, kogunevad Balti jaama õppustele sõitvad ohvitserid. Kuid vaevalt on Tanel jõudnud enne rongile minekut endiste ametivendadega hüvasti jätta, kui algab mäss. Tanel langeb lõksu ning oma mehele järgnenud Anna kohe tema järel. Anna satub pantvangi kommunistide juhi kätte, kellega teda seob ühine minevik, ning Tanel peab võitlema nii vabariigi kui oma naise päästmise nimel.

Ajalooline tegelikkus

1. detsember 1924 kell 5.30. Laial tänaval, Kaitseministeeriumis valvas lahtise ukse juures tunnimees, vahirühm magas. Korrapidaja ohvitser tegi ringkäiku ülemistel korrustel.

Järsku löödi uks lahti. Sisse tormasid kaks meest, kes avasid tunnimehe pihta tule. Ründajaid tuli juurde ja nad tungisid majja. Vahirühma ruumi ette visati pomm.

Putshistide jõuk vallutas Balti jaama. Kergelt pääsesid mässajad Toompeal Riigikogu hoonesse, Toompea lossi vahtkonna ruumi. Tungiti ka riigivanema majja, õnneks nad Karl Akelit kätte ei saanud.

Samal ajal toimus rünnak Tondi kasarmutele, mis kaotuste hinnaga suudeti siiski tagasi lüüa. Terroristide eesmärgiks oli hõivata riigi strateegilised punktid ning Venemaalt saabuvate eriüksuste, regulaarväe ja laevastiku abil kukutada Eesti põhiseaduslik riigivõim. Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ning juhiti Venemaalt ja Vene saatkonnast Tallinnas.

Putshistid mõrvasid kokku 21 inimest, võitluses sai haavata 25 kaitseväelast ja 16 eraisikut.

Olulised teened mässu mahasurumisel olid sel ajal juhuslikult Tallinnas viibinud Kagu-Eestis paikneva II diviisi ülemal kindralmajor Ernst Põdderil. Saanud putshist teada, läks Põdder kohe sõjaministeeriumi, võttis sealt endaga kaasa mitu ohvitseri ja suundus peapostkontorisse. Ta jõudis postkontorisse ajal, mil kaks punast olid ametis Venemaale appikutse saatmisega.

Filmitegelikkus ja tõsielu

Film põhineb ajaloolistel sündmustel. Filmi meeskond kogus ka inimeste mälestusi detsembrimässust. Mitmed lood põimiti stsenaariumisse.

Filmivõtted toimusid detsembrist 2007 kuni k.a. veebruarini. Meeskond töötas öösiti Tallinna vanalinnas, mis tuli reklaamist ja autodest „puhastada“ ning muuta1920ndatele vastavaks.

Et tegemist on tehniliselt väga nõudliku ajastufilmiga, on selle eelarve tõusnud 25 miljoni kroonini, millest 15 miljonit krooni kattis valitsus, filmi valmimist toetavad ka Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurapital, Tallinna linn ning eraettevõtjatest sponsorid. Sellest hoolimata on filmi eelarves ikka veel puudujääk, millele katmiseks ka praegu toetust otsime. Ootame toetust kõigilt, kes soovivad panustada killukese Eesti ajaloo jäädvustamisse läbi mängufilmi!

Tähtis aasta 1924

Mis saanuks Eestist putshi õnnestumise puhul? Venemaa juhtkonna stsenaariumi kohaselt tulnuks siis Eestis välja kuulutada rahvavabariik, mis oleks sõlminud N. Liiduga lepingu ja ca 2 kuu pärast oleks välja kuulutatud parlamendivalimised, millele järgnenuks Eesti sovjetiseerimine. Iseseisvus, mis täna nii enesestmõistetav tundub, sõltus sel hetkel paarist juhuslikust kokkusattumusest.

Meeskonnast

Rezhissöör Asko Kase

Asko on teinud terve rea lühifilme; samuti valmis tema käe all telemängufilm „Hundi agoonia“ ning mitmetel festivalidel hea vastuvõtu osaliseks saanud „Zen läbi prügi“. „Detsembrikuumus“ on Asko esimene täispikk mängufilm.

Stsenaristid Mihkel Ulman ja Lauri Vahtre

Mihkel Ulman on kirjanik. Oma näitekirjaniku tööle lisaks on ta kirjutanud ka filmistsenaariume ning telesarju.

Lauri Vahtre nimi ei vaja ajaloohuvilisele tutvustamist. Ta on kirjutanud hulgaliselt ajalooõpikuid ning uurinud Eesti kultuuri ja meie rahva ajalugu.

Produtsent Artur Talvik

Artur Talvik on hariduselt näitleja, kuid enamuse ajast on ta töö olnud seotud filmidega. Alguses assistendi, hiljem juba produtsendina.

Kontaktandmed

Artur Talvik
Produtsent
Tel. +3725021989


Marianne Reimal
Tootmisassistent
Tel. +37256225596

Märkmed: