Riik sai täna valmistajatelt kätte vastvalminud Eesti kõrgeima autasu, riigivapi ketiklassi teenetemärgi.

Riigikogus detsembris vastu võetud uue teenetemärkide seaduse kohaselt on vabariigi president riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavaler. Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kullast kett on ainueksemplar, mida antakse edasi koos presidendiametiga, teatas riigikantselei.

Peaminister Andrus Ansip viib riigivapi keti presidendile Kadriorgu reedel.

Riigivapi ketiklassi teenetemärgi valmistasid riigihanke raames 624 000 krooni eest osaühingud ARS Vasetööd, Miniplast Pluss ja Roman Tavast.

Riigivapi teenetemärgi kett oli enne nõukogude okupatsiooni Eesti presidendi ametitunnuseks. Kui okupatsioonivõimud 1940. aastal vangistasid president Pätsi, röövisid nad muuhulgas ka keti.

1963. aastani hoiti seda Moskvas rahandusministeeriumi väärismetallihoidlas ning anti seejärel üle Kremli Relvapalatisse, kus see asub käesoleva ajani. Seoses uue kõrgeima riikliku autasu valmistamisega saab Moskvas olevast ketist museaal.

Riigivapi põhimotiiviga teenetemärgi kavandi autor on Paul Luhtein. Eesti Vabariigi väljakuulutamise päeva mälestuseks antava teenetemärgi loomiseks 1936. aastal korraldatud konkursil valiti tema töö välja viie kunstniku esitatud kavandite seast.

Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kui kõrgeima riikliku autasu kavaleriks sai seaduse kohaselt 1938. aastal vabariigi president.

President Konstantin Päts kandis ketti pidulikel puhkudel.

Teenetemärgi kett on 30 millimeetri laiune ja nelja millimeeri kõrgune eesti ornamentkaunistustega kuldkett, mis koosneb 48 kuldlülist, ühest rubiinist, kolmest safiirist ja 96 teemandist. Keti küljes ripub 69-millimeetrise läbimõõduga suure riigivapi kujuline kuldripats, mille tagaküljel on reljeefsete numbritega kuupäev 24. II 1918.

Inga-Gretel Linkgreim

Märkmed: