Hinnanguliselt elab välisriikides kuni 200 000 eesti juurtega inimest, mis on Eesti rahvaarvuga võrreldes väga arvestatav hulk. Küsitlused näitavad, et ligi 80% välismaal elavatest eestlastest soovib Eesti eluga kursis olla ja aidata kaasa Eesti ühiskonna arengule ning Eesti tutvustamisele üle ilma.
Uuringu "Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal." viis välis-, sise- ja kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Balti Uuringute Instituut ning selle raames küsitleti Soomes, Venemaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Šveitsis, Türgis, USA- ja Austraalias elavaid Eesti juurtega inimesi. Uuringu fookuses olid pigem hiljutiste rändelainete ajal liikunud eestlased.
Kokku vastas küsimustikule 4,549 vastajat, millest peale andmete puhastamist ja poolikute vastuste väljavõtmist jäi analüüsitavasse valimisse 3,543 vastust.
Ülemaailmsele rändele spetsialiseeruv USA mõttekoda MPI hindab ÜRO 2019 aasta andmebaasi põhjal eestlastest sisserändajate hulka välisriikides kokku ligikaudu 208,000 inimest.
Soome - 61,000
Venemaa - 59,000
Ameerika Ühendriigid - 12,000
Saksamaa - 11,000
Ukraina - 10,000
Rootsi - 10,000
Suurbritannia - 8,000
Norra - 5,000
Kanada - 3,000
Vastavalt uuringule lahkutakse Eestist peaasjalikult abstraktse sooviga näha maailma, saada uusi sõpru ning kogemusi (45%), samuti tuuakse välja praktilisemad ja konkreetsemad soovid ja põhjused: näiteks soov parandada elukvaliteeti (36%), leida paremat tööd (33%) ja/või tagada enda professionaalne areng (33%).
Üks kõige olulisematest Eestisse tagasipöördumist või elama asumist takistavatest põhjustest on sissetuleku muutus (kahanemine) praeguse elukohariigiga võrreldes (60%). Ka kohanemine ja sisseelamine asukohariigis omab oma mõju tagasipöördumise takistusena (37%), kuid samuti asjaolud, et Eestis ei nähta piisavalt väljakutseid: näiteks võimaluste puudumist akadeemiliseks või professionaalseks arenguks või ettevõtluseks (19%) või sobivaks töökohaks (25%).
Täpsemad uuringud viidi läbi Chicago eestlaste kogukonnas ja sellega tehti mitmeid tähelepanekuid, muuhulgas:
1. Eesti väliskogukonna liikmed identifitseerivad end eestlastena, ameeriklastena ja vahel mõlemana.
2. Eestisse tagasi pöördudes tundis mõni intervjueeritu, et ei kuulu sinna, ning märkas muutusi selles, kuidas tema tajus Eestit ja kuidas eestlased tajusid teda.
3. End eestlasena identifitseerivatel sisserändajatel paistab olevat palju sügavam emotsionaalne vajadus otsida kontakti teiste eestlastega kui neil, kes identifitseerivad end ameeriklasena.
4. Eesti sisserändajate laste või järeltulijate puhul on kokkupuude eesti kultuuri, inimeste ja sündmustega ülioluline, et nad eestlaste kogukonnaga seotuks jääks.
5. Osalised soovivad, et oleks tõhusamaid meetodeid Eesti valitsuselt infot saada.
6. Eesti riik peaks rohkem tegema selleks, et väliskogukondade noori kaasata
