Valve Andre ja Roman Toi on töötanud omal ajal Eesti ringhäälingu juures. Ringhääling tähistab neil päevil 90.a. juubelit; regulaarsete raadiosaadetega alustati Eestis 18. dets. 1926.a. Foto: Eerik Purje
Kaire Tensuda
Neil päevil täitub Eesti Rahvusringhäälingul 90. aastaring — regulaarsed raadiosaated algasid Eestis 18. detsembril 1926. Selle sündmusega seoses on põhjust märkida, et siin Torontos elab kaks omal ajal ringhäälingu juures töötanud auväärses eas eestlast, kes on vanemad kui ringhääling — need on tänavu oma 100.a. juubelit tähistanud Roman Toi ning 93 aastat noor Valve Andre.
Valve Andre on läinud ajalukku sellega, et tema ütles raadiohäälena viimased sõnad, enne kui 9. märtsi 1944.a. pommirünnaku tõttu raadioühendus katkes. Pr. Andre oli hea meelega nõus jagama oma meenutusi tolleaegsest ringhäälingust ka Eesti Elu lugejatega.
„Nüüd elangi mälestustes,“ märgib pr. Andre, kui teda Ehataresse intervjueerima lähen. „Ringhääling ei olnud minu jaoks mitte vaid leivaisa, vaid n-ö pühapaik. Eesti ringhääling oli kultuuripesa, kultuurielamu...“
Ta kõneleb, et oli suur õnn, et ringhääling palkas tookord Eesti näitlejaid kuuldemängusid lugema, sageli iga rolli jaoks eri näitleja. Temal läks eriti hästi — ta oli ainukene täisajaline ja -palgaline deklamaator, etleja ja osaline kommentaator, õppides ise samal ajal alles teatrikoolis.
Ringhäälingus töötamine tõi kaasa mitmeid erilisi ja kogu eluks meelde sööbinud momente. 1944.a. 9. märtsi õhtul oli ringhäälingus eetris saade „Tiina karude juures“, mille katkestas pommirünnak ja seega ringhäälingu töö katkemine (ringhääling asus Estonia teatriga samas hoones, mis sai pommitabamuse ja hävis). Valve oli just see, kes ütles tookord enne katkemist viimased sõnad. (Pikemalt Eesti Elu 16. dets. paberlehest)
