Vana-Andrese Kogudus pühitses 60. aastapäeva

Eestlased Kanadas | 29 May 2009 | Eerik PurjeEesti Elu

Pühapäeval, 24. mail toimus E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese koguduses pidulik jumalateenistus, millega pühitseti koguduse 60. aastapäeva. Teenis koguduse õpetaja Kalle Kadakas, assisteeris Kanada praostkonna praost Hannes Aasa. Teenistust kaunistas koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel, koorisolistiks Liina Lepik, viiulil Urve Soopere, orelil ja klaveril Marta Kivik.

Õpetaja Kalle Kadakas oli oma aastapäeva jutluse aluseks valinud 1. Peetruse kirja 2. peatükist valitud salme. „Laske ka endid ehitada elusate kividena vaimseks kojaks...“ Vaimulik rõhutas, et ehituskivid täidavad vaid siis oma ülesannet, kui nad on paigutatud müüri, teiste kivide juurde. Jumal on lubanud meie kogudust jätkuvalt elavate kividena üles ehitada ja seda kuus aastakümmet. Eesti rahva hea hoidja piiskop Johan Kõpp läkitas siia maale õpetaja Karl Raudsepa, kellest sai meie koguduse arhitekt. Seda on aastate vältel teeninud mitmed vaimulikud, nende hulgas endine peapiiskop Udo Petersoo ja praegune Andres Taul. Vaimsed asjad ei saa aga iial valmis ja seepärast olgu meie sihiks oma vaimse koja edasi ehitamine.

Koorijuht Heli Tenno energilise organiseerimistöö tulemusena laulis koor suurendatud koosseisus, esitades Lembit Avessoni loodud koori moto ja neli laulu. Viiendaks Meie Isa palve, mille lõpuosa kogudus kaasa laulis.

Tervituseks sai sõna kõigepealt First Evangelical Lutheran Church’i pastor C. Schweter. Nimetatud kirik oli see, mille liikmeskonnast kasvas välja tänane Vana-Andrese kogudus. Konsistooriumi esindas praost emeeritus Tiit Tralla, edastades ka peapiiskop Andres Tauli tervitused. Toronto Eesti Baptisti Koguduse esindajana oli kohal Kalle Medri, kes luges ette pastor Jüri Puusaagi tervituse ja lisas ka omapoolsed tervitussõnad. Kanada praostkonna poolt kõneles praost Hannes Aasa.

Pärast jumalateenistust olid kõik palutud kiriku ülakorrale koosviibimisele. Saal oli osavõtjaist tulvil. Koguduse esimees Jüri Silmberg tervitas lühidalt ning palus siis õpetaja Kalle Kadakat lugeda söögipalve. Pärast kehakinnitust rääkis esimees pikemalt koguduse saamisloost ning andis üle tänukirjad koguduse liikmeile, kellel on olnud koguduse töös erilisi teeneid: Heino Ani, Asta Ballstadt, Emmy Hiir, Arnold Kapp, Enn Kiilaspea, Hjalmar Kuld, Tõnis Laar, Ilmar Lepik, Ivar Nippak, Tõnu Orav, Heikki Paara, Johannes Parm ja Tiit Telmet. Neile lisandus veel üks, kelle puhul tuli esimehel jutustada väike eellugu.

Kuigi koguduse asutamise ametlikuks tähtpäevaks loetakse 22. maid 1949, on selle juured kaugemal. Nimelt hakati Gustav Koosti eestvedamisel juba varem taotlema eestikeelsete jumalateenistuse pidamist ning alates 2. jaanurist 1949 suudetigi pidada seitse teenistust. Seitsmenda teenistuse ajal kirjutas 140 koguduse liiget alla taotlusele eestikeelse koguduse loomise võimaldamiseks. Neist teadaolevalt ainsana elus olev Laine Matsoo sai samuti tänukirja. Hiljem selgus, et neid on veel teisigi.

Tervitusi tõi EV aupeakonsul Laas Leivat ja ette loeti EKNilt saabunud tervitus. Koosviibimine lõppes ühislauluga „Õnnista ja hoia“.