9-ndal detsembril, Kristuse tulemise teisel pühapäeval kell 3 peale lõunat toimus Vana-Andrese kirikus kontsert-jumalateenistus ja pärast seda koguduse jõulupuu.

Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Udo Petersoo ja praost Tiit Tralla. Jumalateenistus algas oreliprelüüdiumiga Lembit Avessoni esituses. Algusliturgiat pidas õpetaja Tiit Tralla, kes luges Pühakirja Joh. ev. 1: 9 – 12, 17. Jutlusega esines õp. Udo Petersoo Joh. 1: 9 ja 12 alusel. Esitan siinjuures jutluse lühikokkuvõtte.

"Valgus on maailma tulemas!" - See on advendi sõnum. See maailmaruum on kõik täidetud pimedusega, kuid seal on ka valgus. Pimeduses on tühjus. Kui sinna pimedusse asetada üks planeet, siis see püüab kinni nii päikese kuika mõne teise tähe valguse ja peegeldab selle edasi ja selles kohas pole enam pimedust, vaid seal on valgus. Mida tähendab valgus inimesele? Valgus saab nähtavaks siis, kui seal on mõni ese, mis püüab kinni valgusekiired, ja muudab need, õieti nende peegelduse, niimoodi meie silmale nähtavaks. Meie silmale nähtava valguse saabumisest räägib Vana - Testamendi algus – loomise alguse kirjeldus: maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ...ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" ja valgus sai. Siis lõi Jumal päikese ja loendamatud tähed. Valgus võimaldab inimesel näha Jumala loomingut ja selle ilu. Kus pole valgust, seal on pimedus ja võimatu midagi eristada.

Tänane pühapäev, II Advent, räägib ka valguse tulekust. Me teame, et see valgus, millest evangelist räägib, on Kristus. Ta sünnib Betlemas, sirgub ja kasvab suureks. Et seda valgust näha, peame vaatama natuke sügavamale. See valgus oli olemas juba enne maailma loomist, kuid inimene polnud võimeline seda nägema. See oli Looja valgus, kuid loodu – inimene – oli pimeduses. Ta polnud võimeline Loojat nägema. Valgus ilmus inimestele Jumala Pojas – Jeesuses Kristuses, Jõululapses. Inimesele oli vaja midagi konkreetset, et näha jumalikku valgust, nagu päikest on vaja, et näha teist inimest. Oli vaja Betlema sõime, et näha Jumalat. Seda saabuvat valgust võtame täna vastu tänu, palve ja muusikaga. Sõna ütleb, et niipaljud, kes seda valgust vastu võtsid, neile andis ta meelevalla Jumala lapseks saada. Kristus, Jumala valgus, näitab meile Looja tõelist palet. See valgus kaotab kartuse inimese südames. See on kingitus, mille paistel inimene võib julguse ja rõõmuga pöörata oma silmad Jumala poole.

Kontsertosas kandis Vana-Andrese koguduse segakoor ette järgmised laulud Asta Ballstadt' i juhatusel: "Oh tule sa Emmanuel" ( vana kirikuviis); "Hõiskavad taevad" ( K. Raid ); "Nõnda on Jumal maailma armastanud" ( J Stainer ); "Jõululaul" ( E. Miller ); "Jõuluöö" ( L. Avesson ); "Oh tulge kõik vagad" ( J. Reading ); "Jeesuse Kristuse arm" ( L. Semlek ).

Pärast kirikupalvet esitas koor Meie Isa Palve. Sellele järgnes õnnistamine, lõpukoraal, vaikne palve ja orelipostlüüdium Lembit Avessoni esituses.

Pärast koguneti ülemisse saali koguduse jõulupuule. Esimeses kontsertosas kuulati pühapäevakooli laste esituses järgmised jõululaulud: "Et tulge, oh lapsed" ( klaveril Lauri Raudsepp ); "Jõululaul" ( "Feliz Navidad" – kitarril Aleks Kivi ); "Jõululaul" ( kitarril Andres Kivi ); "Jõululuuletus" ( Aleks ja Andres Kivi esituses); "Tasa, tasa" ( Aleks ja Andres Kivi, Lauri, Järvi ja õp. Marga Raudsepa esituses ). Kõik esinejad said palava aplausi osaliseks.

Järgnevas kontsertosas esines perekond Raudsepp järgnevate jõululauludega: "Helisege jõulukellad" - laulis Järvi Marga klaverisaatel; "Jõulud on teel" (sõnad ja viis – Rene Ufer) – laulsid Andres, Marga, Lauri ja Järvi; "Jõuluvanast ikka näen veel und" ( sõnad ja viis – Rene Ufer) – esitas Lauri; "Huroni Carol" ( pärismaalaste laul) – laulsid Andres ja Lauri; "Siin on jõulud" ( Andres Raudsepa tõlge) – laulis Andres kitarri saatel koos Lauri, Järvi ja Margaga. ühiselt lauldi "Tiliseb, tiliseb aisakell".

Lõpuks laulis Andres Raudsepp prantsusekeelse jõululaulu "Minuit Chretian" (Adams) Asta Ballstadti klaverisaatel. Seejärel asuti järjekorda, kus jagati jõuluvorsti, suitsusinki, hapukapsast, pohlamoosi ja kõrvitsasalatit hapuleiva, sepiku ja võiga. Magustoiduks oli kringel kohviga. Hapukapsas oli valmistatud hr. Reino Trässi poolt ilma kemikaale tarvitamata. Suitsusink oli valmistatud õp. Udo Petersoo poolt tema suvilas suitsutusahjus. Kringel, moos, salat ja leivad olid valmistatud pr. Emmi Hiire poolt. Toit oli serveeritud koguduse naiskomitee poolt pr. Emmi Hiire juhatusel ja organiseerimisel. Kõik oli võrratult maitsev.

Pr. Marga Raudsepp oli välja trükkinud 20 ilusamat jõululaulu, millest pärast söömaaega lauldi ühislauludena Marga juhatusel ja pr. Asta Ballstadt'i klaverisaatel ainult kuus laulu ja need olid järgmised: "Et tulge, oh lapsed"; "Läbi lume sahiseva"; "Miks nii hilja"; "Oh Betlem, väike linnake"; Sõitsid saanid" ja "Püha öö". Ja siis saabus jõuluvana punase kuue ja valge habemega ja vitsakimbuga kaugelt Põhjapooluselt. Jagas lastele ja esinejatele kingitused, nõudes iga kingituse eest veelkord esinemist. Asta Ballstadt esitas jõuluvanale Chopin'i mazurka klaveril. Kõik said ilusasti oma kingitused kätte, ilma et vitsakimpu oleks vaja läinud. Kui kingitused lõppesid, siis lahkus jõuluvana ja õpetaja Petersoo kuulutas jõulupuu lõppenuks. Rõõmsas, pidulikus ja ülendatud meeleolus lahkusid rohkearvulised osavõtjad. Ainult perenaised pidid veel tunniks sinna jääma.

Märkmed: