Vanaskautide pere kasvas Eesti Elu
Raudhabemed on aastakümneid tegutsenud vanaskautide rühmitusena. Liikmeskonda on ka kuulunud, kuulub praegugi tegevjuhte. Kuid pere loodi peamiselt neile, kes aktiivsest skautlusest on lahkunud, kuid soovivad ikka oma panuse anda. Alguse said Lembitu lipkonna ridadest 1953-54 tegevusaastal, viis aastat hijem eralduti, et ka Viru ja Saare vanaskaute vastu võtta otseselt maleva staabi all. Hiljem toimus Kalevi vanaskautide Leegionäridega ühinemine.
Pere tegevus on valdavalt seotud Kotkajärvega, seal vajalike tööde tegemisega. Saun on Raudhabemete hallata ja hoida. Sauna kütmine ja korrashoid, veetorustik jne vajab teadmisi. Kui Sissiküla rajati enam kui 60 aasta eest, olid Raudhabemed olulised palkonnide ehitusmehed. 1954. aastal ehitatud Rauatare oli nii uhke, et sees oli isegi kamin nii kütteks kui toidu valmistamiseks. Ning 1956. aastal asusid Raudhabemed sauna ehitama Kotkajärve lõunakalda kaljuservale, Sissiküla juurde. Raudhabemed tõid saunaahju telliskivid kohale seljakottides, puumaterjal aga parvetati üle järve. Praegune saun on kolmas, eelmine põles maha, esimene jäi väikeseks.
On kraave kaevatud, puid langetatud, Sirtsu sood ületavat Sääse silda ehitatud ja parandatud koos laukaid ületava laudteega. Raudhabemete juhtkonda on kaua kuulunud Mister KJ – Pearu Tamm, kes korraldab nii talgutöid, hoolitseb aastaringselt kõikide vajalike süsteemide eest, kui ka roogib talvel lund Peamaja katuselt ja köögisaralt. Palju muud, millest vähesed on teadlikud. Pearuta vaevalt laabuksid laagrid, Metsaülikool nii sujuvalt, kui seda on juba aastakümneid juhtunud. Ja tema juhtis noorperemehena viimase kahe sauna ehitamist.
Perel on hea uudis – üle mitme hea aasta esitasid liikmekssaamise avalduse kaheksa meest, nooremast või keskealisest põlvkonnast. Äsjastel sügistalgutel võeti nad vastu aastapeakoosolekul, mida peeti Margus Tae suvilas. Raudhabemetel on oma puuslik – 1962. a maailmalaagriks Ervin Milveki nikerdatud puust totem, millesse iga uus „habe“ lööb vastuvõtmise järgselt oma valitud naela habemekarvana. Ja kui elu viib tähtede taha, siis aastakoosolekul võetakse mälestades nael puusliku lõuast ära. Kui viimast juhtus kahjuks hiljuti liialt tihti, siis nüüd on taas raudne habe mehine.
Uudisega saab ka teistele vanaskautidele teatada, kes kas töö või pere kohustuste tõttu on olnud eemal nii Kotkajärvelt kui organiseeritud tegevusest, et sõbralikud Raudhabemed loodavad ka nende ühinemist noorteliikumise toetamisel. Aastapeakoosolek on ainus selline, linnas peetakse koosolekuid vaid erakorralistel põhjustel, neid ei tule karta. Ja „habe“ on liikme nimetus – ei ole vaja nskm, skm ette pookida, kõik on võrdsed. Isegi kui neid on liikmeskonnas märksa rohkem kui e-skaute, tavalisi vanaskaute.
Peamine tegevus on ikka Muskoka kaunis looduses. Sooviavalduse võib esitada aga igal aastaajal, tuleb vaid küsida endiselt skaudivellelt, kas ta on habe või mitte. Eesti Elu kalendris on kontaktinformatsioon. Kui on rõõmustav näha igal aastal noori astumas hellakeseks, hunduks, siis teatud rahuldus on ka olemas, et ka Raudhabemete iive on positiivne.
Raudhabemete juhatus
Inimesed
TRENDING
