Suuliselt levinud uudise ja Vancouveri Eesti Seltsi ESTO NEWS-i interneti teate põhjal kogunes enam kui 60 rahvuskaaslast pühapäeval, 19. märtsil peale Peetri Koguduse jumalateenistust Meie Kodu aulasse, et Kultuuri Ühingu eestvedamisel mälestada taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimest presidenti Lennart Merit.

Eesti rahvuslipp lehvis leinamärgina Meie Kodu ees lipuvardas pooles mastis Kanada lipu kõrval. Üks lipu vastu huvi ilmutanud bussiootaja sai ka teada, mis lipp see on ja miks ta ainult poolde masti tõmmati...

Hämaras saalis olid valge linaga kaetud laual presidendi kantseleist saadud Lennart Meri ametlik foto kõrvuti põleva mälestusküünlaga ning mustas vaasis siniste ja valgete lilledega. Laua kõrvale oli paigutatud leinalintides rahvuslipp.

Peale Eesti hümni laulmist kõneles Peetri koguduse asendusõpetaja Arho Tuhkru elust ja surmast ning sellega seoses tihti liiga hiljaks jäänud kaasinimese mõistmisest ja temast arusaamisest. Ta viitas Lennart Meri sõnadele: „Mõnedele olen ma võõras, mõned ei saa minust aru ja mõned ei saagi aru saama – kuid kõik see on juba ajalugu.”

Siis jutustas ta kokkutulnuile Lennart Meri vanemate ja pere saatusest — tema koolitee algusest diplomaadi pojana Prantsusmaal, pere küüditamisest Siberisse, Tartu ülikooli lõpetamisest cum laude ajaloolasena 1956, aga ka temast kui kunstiinimesest nii Vanemuise teatris kui ka ETV-s, ta matkadest ja uuringutest ning temast kui kirjanikust ja keelteoskajast.

Õp. Tuhkru meenutas veel Lennart Meri teeneid välisministrina just enne iseseisvuse taassaabumist ning tema hilisemaid saavutusi EV presidendina, mis said võimalikuks tänu tema tutvustele, isiklikele sidemetele, aga ka diplomaatilisusele ja huumorimeelele. Õp. Tuhkru leidis, et Eestile oli Lennart Meri taasiseseisva EV algaastail just parim poliitik – õige mees õigel kohal!

Kokkutulnud meenutasid aga taas Lennart Meri ootamatut eravisiiti Vancouverisse a. 2000 ning kohtumist siinsete eestlastega Meie Kodus, kus nüüd oli ta foto kõrvuti leinalintides rahvuslipuga. Tuli ka meelde, kuidas president Meri Meie Kodust lahkudes keeldus RCMP autosse istumast enne, kui noor naispolitseinik selles istet võttis, sulges siis tema järel ukse, minnes lõpuks ka ise autosse ja lehvitades ärasaatjatele!

Mälestusaktus lõppes lauluga „Hoia, Jumal, Eestit!” Tarmo Viitre klaverisaatel.

Märkmed: