oktoobrikuine koosviibimine toimus Eesti Maja suures saalis 17. oktoobril tänupüha tähe all. See oli sügishooaja teine koosviibimine – ja jällegi täissaalile. Septembrikuul tuli osalejaid kokku üle 200, seekord jälle 200 või mõni hing rohkemgi. Selleks aitas kindlasti kaasa imeilus ilm, külalisesinejad Muskokast ja õp. dr. Andres Taul, kelle mõtisklusi on alati mõnus kuulata.
Pensionäride koosviibimiste korral, eriti kui neid nii ohtralt kokku tuleb, olgu kõigile teada kaks hoiatust: suurem osa koosolijaist on kohal juba tund aega enne algust, mistõttu ka autoparkla juba varakult täidetud; ja loterii, kui seda on korraldatud, on juba ammu enne algust läbi müüdud. Seekord loteriid ei olnud, aga detsembrikuisel koosviibimisel on kindlasti. Need hoiatused pole mõeldud kellegi heidutamiseks, need vaid ilmestavad EPKT tegevuse edukust ja populaarsust.
Koosviibimise avas klubi juhatuse esimees Heikki Paara, tervitades kõiki korraldajate nimel. Neid oli 23 isikut, 9 meest ja 14 daami. Ta tervitas inglise keeles Parry Sound’ist kohale sõitnud iluvõimlejate gruppi “Sunset Girls” ja ka õp. Andres Tauli. Ta teadustas lühidalt, et oli lugenud läbi “United Way” toetuse taotlejate nimekirja, mis sisaldab 211 organisatsiooni paljudest rahvustest, kuid mitte ühtegi eestlaste seast, mistõttu oleme uhked, et saame ise hakkama teistelt toetust kerjamata. Lõpuks ta luges ette ühe vanuri “ülestunnistuse”, kes (kokkuvõtlikult) uhkustavalt lausus, et peab vastu pidudel, isegi kui need kestavad kella 8-ni õhtul, avab purgikaasi haamriga, tavaliselt igatseb koju enne, kui jõuab sinna, kuhu pidi minema, on ärkvel mitu tundi enne, kui keha lubab üles tõusta, naeratab alati, kuna ei kuule midagi, mida räägitakse, räägib ise sama juttu mitu korda ja leiab, et tal on parem elu kui kunagi varem.
Järgnevalt esinesid “Sunset Girls” kuueliikmelises koosseisus: Tyyne Hankala, Tarja Väisänen, Helga Havu, Raili Henriksson, Ritta Tiido ja Raili Sahlberg. Tantsugrupi juhiks on Raili Sahlberg ja teadustajaks Rauni Piirainen. Nad esitasid kolm tantsu: Vilmastomp, Istanbul ja Bossanova, pälvides publikult ohtralt aplausi.
Dr. Andres Taul oma sõnavõtus teatas, et kõneleb seekord ilmalikul teemal, valides selleks Tartu Ülikooli 200. aastapäeva tähistamise möödunud kevade 2. ja 3. mail, millele järgnesid pidustused terve nädala kestel. Tartu Ülikoolil on kolm aastapäeva. Esimeseks on asutamispäev 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav Adolfi poolt. Pärast Põhjasõda pandi ülikool kinni ning avati uuesti aastal 1802. Kolmandaks aastapäevaks oleks 1919. aasta detsember, kui ülikool avati uuesti Eesti Vabariigi ajal.
Ülikooli taasavamisega 1802. aastal kaasub huvitav lugu, miks see just Tartusse sattus, kuna ülikoolist olid huvitatud mitmed linnad Venemaal ja mujal. Määravaks osutus ilmselt Tartu linnavalitsuse pakkumine, et müüb tudengitele küttepuid poole hinnaga. Peamiseks eestvedajaks oli seal muidugi saksa aadel.
Juubeliaktusel 2. mail oli mitmeid huvitavaid sõnavõtte just väliskülalistelt. Rootsi esindaja, kelle perekonna sidemed Tartuga lähevad tagasi 13 põlve, tervitas oma suguvõsa ja Rootsi riigi nimel. Vene esindaja teatas, et suur osa sealse Duuma liikmeist on olnud seotud Tartu Ülikooliga ja suhtuvad sellesse sõbralikult. Saksa ülikoolide esindaja teatas, et tema suguvõsast on 65 isikut Tartu Ülikoolist läbi käinud, oli isegi Münchenis asutanud Korp! Tartuensise ja kuna talle oli väga meeldinud Tartu Kivisild, siis korjab nüüd raha Saksamaal, et seda purustatud kivisilda taastada.
Pärast aktust toimus vastuvõtt ülikooli muuseumis, kus eriti meelde jäid kaks isikut. Üks oli Inglise Ülemkoja lordist liige, kes oli viie aasta jooksul eesti keele täiesti ära õppinud ja õpetab Tartu Ülikoolis euroteadust. Ultra–konservatiivina oli ta Mart Laari austaja ja kirus, et Inglismaal toimuvate valimiste ajal peab alati Londoni sõitma, kuna proxi teel ei saa seda Tartust teha.
Kõige huvitavamaks isikuks osutus Prantsuse suursaadik Bertriacau. Pärast kolmekuulist proovimist oli ta leidnud, et eesti keel on õppimiseks liiga raske, kuid see ei vähendanud tema huvi Eesti ja eestlaste vastu. Ta oli küsinud paljude Eesti poliitikute ja teiste tuntud avaliku elu tegelaste käest, mida nad arvavad endast, oma identiteedist ja Eestist. Saadud vastused kogus ta raamatusse “Eesti identiteet ja iseseisvus”, mis ilmus Lore Listra toimetamisel. Hea raamat, mida kahjuks pole välismaal saada.
Huvitavaid arvamusi ja mõtisklusi võis kuulda mitmest suust, nt. Eesti teiseks riigikeeleks valida inglise keele, mis seega lõpetaks vaidluse vene keele osas või võrdlustada väliseestlasi Eestis elavate venelastega. Kahjuks leheruum ei võimalda neid pikemalt analüüsida.
Õp. Taul lõpetas oma sõnavõtu lühikese söögipalvega, mille järel asuti usinalt väga maitsvalt ja ohtralt valmistatud võileibade ning suure sarvsaia juurde. Kohvi ja tee eest hoolitsesid virgad klubi naisliikmed. Samal ajal teatas Heikki Paara, et Maakondlik Esinduskogu korraldab jõulukoosviibimise neljapäeval, 5. detsembril kell 1.00 p.l. jõululõunaga.
Pärast kohvijoomist “Sunset Girls” esinesid kahe tantsuga: “Waltz across Texas” ja “Cowboy Charleston”, mille järel soomlasest akordionist Eric Henriksson esitas bajaanil mitmed meeldivad palad. Lõpuks “Sunset Girls” esinesid veel kolme tantsuga: “Tulipuna roos”, “Minuett” ja “Perekonna valss”, mille saatemuusikaks oli Endel Loo laul Harry Liivi orkestri saatel. Kõik esinemised said publikult sooja ja kestva aplausi.
Lõpuks Heikki Paara tänas kõiki esinejaid ja selle koosviibimise korraldamise abilisi. Ta tutvustas koosolijaile juhatuse abiesimeest Inge Aloed, kes on ühtlasi ka klubi peaperenaiseks. EPKT jõulukoosviibimine toimub neljapäeval, 12. detsembril, kus esineb ka Toronto Eesti Naiskoor. Juhatuse sekretäri Pilvi Niidu korraldusel toimuks 3. detsembril väljasõit ühte juustuvabrikusse Simcoe’s koos õhtusöögiga, mis võiks maksma minna umbes 60 dollari ümber.
