Eeskava osas olid seekord külalisteks meeste lauluansambel Charles Kipperi juhendusel ja klaverisaatel ning baptistikoguduse õpetaja Jüri Puusaag. Ansambel pärines Toronto Eesti Meeskoorist, kuhu kuulub ka klubi esimees Heikki Paara, kes ise ansambli koosseisus vapralt kaasa laulis. Laulumeestel on suur juubelipidu ukse ees, küllap see asjaolu mängis ansambli moodustamisel teatud rolli. Leidsid sobiva aja ning põhjuse tulla oma üritusele eelreklaami tegema. Nelja mehise lauluga tõestasid lauluvennad, et nendegi tegevus on olnud viljakas. Jääb vaid lisada, et neli viiendikku ansambli koosseisust oli pensioniealine.
Otsesõnul tuli viljakuse teema juurde pastor Jüri Puusaag oma sõnavõtus, õieti oli kogu ta jutustus sellele rajatud. Jah, sedapuhku lugupeetud vaimulik jutustas – l-täht koos aameniga jäid ta kõnest välja. Pastor Puusaag kõneles juurdunud puudest ja nende viljakusest, ainult elavad puud kannavad vilja. Viis jutu Ehatarele, kuhu oli äsja külaskäigu sooritanud, ja kurtis vabatahtlike töötajate vähesuse üle. Vabatahtlik töö on viljakuse sümbol ja kus oleks sobivam seda meelde tuletada kui pensionäride hulgas, kellest nii mõnigi on varsti Ehataresse või mõnda teise hoolduskodusse siirdumas.
Veel mõtiskles vaimulik Eesti demograafilise kriisi teemal: kui peres on keskmiselt vähem kui 2,1 last, tähendab see iibe langust. See tendents on Eestis olemas ja põhjusi selleks on kolm: kõrgem keskmine eluiga, linnastumine ja naiste haridustaseme tõus. Nii mõnedki positiivsed või näiliselt positiivsed nähtused on tekitanud demograafilise kriisi.
Muidugi tehti ühislaulu nagu ikka, seekord maestro Charles Kipperi klaverisaatel; ja kiideti paarikümne-liikmelist korraldavat toimkonda, kelle vilkad käed juba varahommikust saati ametis olnud, et kõik oleks tip-top korras.
Täname, viljakad vanurid, ja nägemiseni jõulukuul!