Sarjas „Eesti muusika kullafond“ oli 4. oktoobril Estonia kontserdisaalis erakordne kontsert. Eesti klassikalise muusika tippteoseid esitasid Peterburi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri pillirühmade kontsertmeistritest koosnev Peterburi Filharmoonia keelpillikvartett. Seda juhtub üpris harva, kui maailma tipp-pillimehed eesti klassikalist muusikat esitavad. Seekord kõlasid Eduard Tubina ja Eduard Oja teosed.

Peterburiga on eestlastel ikka head muusikasidemed olnud. Peterburi konservatooriumis on kõrghariduse omandanud paljud eestlased, nende seas ka Tubina ja Oja kompositsiooniõppejõud Heino Eller. Viimasel ajal on Peterburist rohkesti juttu olnud seetõttu, et Aivar Mäe eestvedamisel restaureeriti Peetrilinnas Jaani kirik. Peterburi südalinnas asuvast hea akustikaga kirikust on saanud populaarne kontserdipaik, kus Eestist pärit muusikute kõrval esinevad ka Peterburi muusikud.

Vardo Rumesseni elutööks on olnud eesti klassikalise muusika propageerimine ja isegi restaureerimine. Siinkohal meenutagem Rumesseni hiigeltööd Rudolf Tobiase oratooriumi „Johannese lähetamine“ partituuri restaureerimist ja trükiks ettevalmistamist. Rumesseni õhutusel võttis selle oma kavva Neeme Järvi, kes on teosest teinud ühe klassikalise muusika „hitt“-teose. Nüüdseks on ilmunud nii Tobiase oratooriumi partituur kui ka CD ja DVD. Tobiase, Saare, Elleri, Oja ja Tubina klaveri- ja kammermuusika kõrval on Rumessen plaadile mänginud teisigi klaverimuusika tähtteoseid nagu Bachi „Hästitempereeritud klaveri“ I osa ja Rahmaninovi etüüd-pildid.

Seekord musitseeris Rumessen koos Peterburi kvartetiga, mille koosseisus mängisid Lev Klõtškov (viiul), Olga Barsova (viiul), Andrei Dogadin (vioola) ja Sergei Tšerniadiev (tšello). Kontserdi avalooks kõlas Tubina klaverikvartett cis-moll 1930. aastast. Tubina muusika suurepärase tundjana oskab Rumessen Tubina muusikast esile tuua igat faktuuri- ja meeleolumuutust. Tubina kvartett kõlas kaunilt, isegi suurejooneliselt.

Järgmiseks esitas Rumessen koos Peterburi suurepäraste muusikutega Tubinaga samal 1905. a sündinud helilooja Eduard Oja klaverikvinteti. See teos tuli 1936. a esmaettekandele legendaarsete eesti interpreetide esituses -dirigent Olav Roots esitas klaveripartii, Rudolf Palm, Herbert Laan ja August Saat esitasid viiulipartiid ja August Karjus mängis tšellot. Jääb vaid nõustuda Olav Rootsiga, kes imetles Oja fantaasia lopsakust ja ta rabavaid inspiratsioonisähvatusi. Pärast esmaettekannet vajus Oja kvintett paraku pooleks sajandiks unustusse. Praegu hinnatakse teost aga kõrgelt ja seda kuuleb tihti ka kontserdisaalides. Viimati kõlas Oja klaverikvintett suvel Järvi Suvefestivalil Pärnus.

Kontserdi teises pooles kõlas prantsuse helilooja Cesar Francki klaverikvintett aastast 1879. Seda haruldaselt kaunist teost on nimetatud isegi „kvintettide kuningaks“. Teos väärib tõesti nii kõrget tiitlit - Francki muusika haarab jäägitult kohe esimestest taktidest.

Prantsuse helilooja Franck viis mõtted Pariisi, kus paar päeva tagasi algasid Eesti kultuuripäevad. Avakontserdil esitas Rahvusmeeskoor Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut. Kaks kuud kestva kultuuripeo lõppakordiks on Pariisi sümfooniaorkestri kontsert, kus kõlab ka eesti sümfooniline muusika. Dirigeerib meie Paavo Järvi.

Märkmed: