Värskes Eesti Päevalehes: 22. juuni. 2016 Estniska Dagbladet (1)
Eestlased Rootsis | 20 Jun 2016 | EWR
Värskes Eesti Päevalehes:
Lk 2: •Juhtkiri: Ümbrikupalga suurenemine? •Riigikogu kiitis heaks nn. kahe tooli seaduse, •Riigipea tegi ettepaneku alustada parlamendis Vabariigi Presidendi valimisi 29. augustil
Lk 3: •President leinapäeval: me jääme püsima! •Venemaa ei ole juuniküüditamise heastamiseks midagi teinud, vaid hoopis taaselustab toonast sümboolikat, •Reuters kuulutab, et närvilised Balti riigid on sõjaseisukorras, •Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki, •NATO otsustas saata Eestisse maaväe pataljoni
Lk 4 ja 5: •Indrek Tarand: Kui Helme või Savisaar võidaks valimised, annaksin paadunud demokraadina neile õiguse esimesena valitsuse moodustamist katsetada
Lk 6: •Haldusreform sai rohelise tule, •Riigikontroll kirjeldas väga detailselt, kuidas Ansipi valitsus hukutas Estonian Airi
Lk 7: •Miljonär annab retsepti, kuidas saavutada 35. eluaastaks majanduslik sõltumatus, •Advokaadid muutuvad üha virtuaalsemaks, •Eestlased vahetasid kodumaised kaupmehed välismaiste vastu, •Milliseid kaupu tellivad Eesti elanikud netist kõige enam?
Lk 8: •Marie Under ja Artur Adson jõudsid lõpuks koju
Lk 9: •ERMi avamise kuupäev sattus kahtluse alla, •Muljeid Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistult
Lk 10: •Viiulimeister Susan – kodus kolmes kultuuris
Lk 11: •Tänavune Birgitta festival on Eri Klasi nägu, •ERSO ja rahvusmeeskoor kutsuti esinema mainekale Hong Kongi kunstide festivalile, •Pärdi esiettekanne Los Angeleses mõjutas kuulajaid lausa füüsiliselt
Lk 12: •Filmimuuseum saab oma hoone, •Mälestused Mannaminnes, •EV100 kunstikonkursi “Rändajad ja kohanejad” võitjad on selgunud
Lk 13: •Meie Eesti suurpeod, •Kultuurtähtpäevad 2016
Lk 14 ja 15: •Pilguheit Stockholmi Eesti Huvikooli põnevatele ettevõtmistele
Lk 16: •Stockholmi Eesti Kooli kirjandivõistluse võidutööd, •Pardiralliga toetatakse raskelt haigeid lapsi ligi 133 000 euroga, •Saarlaste-hiidlaste köievedu üle väina jäi viiki
Lk 17: •Jaan Jalgratta jutud: Erinevad arusaamad, •Joome vähem, sureme endiselt, •Sport: Olümpiakoondis aina täieneb, •Malenurk
Lk 18: •Kohalik elu, •Ostukuulutus, •Palju õnne sünnipäevaks, Eesti Keeleklubi Göteborgis! •Kiriklikke teateid, •Fårö muuseumis avati uus näitus “Maailm Fåröl ja Fårö kunstis”
Lk 19: •Leinateated, •Surmakuulutused, •In Memoriam: Ellen Niit – üks vapper hääl, •Palju õnne! •Lugeja kirjutab: Suur ja ilus maja, •Eesti Päevalehe raamatukogu muutub
Lk 20: •Paarsõnad, •Nalja kah! •Kes on fotol? •Miks inimesed vanadel fotodel ei naerata? •Looduse Aasta Foto 2016, •Estniska Dagbladet idag, •Telli Eesti Päevaleht koos Tallinki sõidusoodustustega!
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mati Pungas10 Jun 2016 05:16
KOJUTULEK EKSIILIST
Moto:
Taastulnud olen. Tuntud paplireast
Lööb vastu jällenägemisetund.
Ju paistab valge maja mände seast...
On`s tõelisus või näen ma õndsat und? /Nägemus Marie Under/
IN MEMORIAM MARIE UNDER – ARTUR ADSON perega.
On jahetuuline, päiksepilvine ja suveootust-täis heinakuu keskhommik.
Kellaaeg läheneb 10-le. Tallinna Jaanikiriku uksed on valla ja avalisüli vastuvõtmas Vabariigi Presidenti hr. Toomas Hendrik Ilves`t, Peapiiskoppi hr. Urmas Viilma`d, Peapiiskop emeeritus hr Andres Põder`it, kirikulisi, välis-eestlasi, Eesti PEN-klubi kirjanikke ja poeete, üliõpilasesindust, ülikoolide professoreid, kirjandushuvilisi meilt ja välismaalt. Kirik on rahvast tulvil.
Orelihelid kostavad avatud kirikust; Eesti Riiklik Filharmoonia kammerkoor laulab kirikurõdult Lydia Koidula tekstile loodud Aleksander Kunileid Saebelmann`i viisil isamaalist koorilaulu „Mu isamaa on minu arm...“, milline oli 1869.aastal Eesti I Üldlaulupeol kooride laulukavas autori juhatusel.
Orelihelid ja ajalooline koorilaul viivad mõtted sajanditagusele Esimesest Maailmasõjast räsitud murdepäevile Eestis 1916.-1918. aastatel, - kui „Noor-Eesti“ uued tuuled luules ja kirjanduses puhusid lõkkele „Siuru-rühma“, kus domineeris lembeluulega „Eesti luuleprintsess“ Marie Under koos oma ustava „paaži“ - kirjanik Artur Adson`iga.
Nüüd on „legendaarne poetess koos oma paažiga“ ning lähedastega jõudnud tagasi koju; Jaanikiriku altariesisel on neli lumivalget puusärki luuletajate pere maise põrmuga.
Mälestus-sõnavõttudega esinevad näitlejad, kes loevad poetessi luulet ja paaži „sänna-keelseid“ murdevärsse ning mõtteid.
Kostab kiriklikult kirgas pühalik leinaviis:
Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim!
Üles siit vaevaööst kannab mind aim.
.....
Ja kui siit muremaalt kutsud Sa mind
Koju, kus igavest leian ma Sind,
Taevasse elama lauluga tulen ma.
Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim!
Kõnelevad EV President T.H. Ilves, EV kultuuriminister I.Saar, peapiiskop U.Viilma, Under`i ja Adson`i Stockholmi mälestusfondi esimees I.Paljak, kes toonitavad kirjanikepaari soovi – jõuda ükskord vaba Eesti kodumaa mulda (!); Rootsi Kuningriigi toel ja Eesti Vabariigi toimetamisel ongi rahva poolt armastatud kirjanike põrmud pärast 36-aastast elueksiili kui ka 36-aastast Stockholmi Metsakalmistu-eksiili naasnud isamaale; - nii on jõutud elukaarel vahepeatusega oma „...valge maja juurde mände seast“ ja siis kodumulda Rahumäe kalmistule, kus Under`i vanemate kalmu peatsisse on kenasti laotud seitsmekihiline mälestus-paemüüritis. Kalmukääpa kohal kõrguvad kolmeharaline elupuu, sihvakas pihlakas ja kohisev kodukask.
Matusetalituse viib läbi peapiiskop U.Viilma; kostavad leinaviisid ning järgneb traditsioonijärgne „kolm peotäit mulda“ - viimane hüvastijätt lahkunute avatud haudadele.
Tallinna kiriklik matusetalitus ümbermatmisel on väljapeetult pidulik ja pühalik, hästi korraldatud ja väärikas.
Puhake rahus – kodumaa mullas!
Mälestades austuse ja lugupidamisega,
Mati Pungas,
Tallinn Nõmme 9. juunil 2016. a
KOJUTULEK EKSIILIST
Moto:
Taastulnud olen. Tuntud paplireast
Lööb vastu jällenägemisetund.
Ju paistab valge maja mände seast...
On`s tõelisus või näen ma õndsat und? /Nägemus Marie Under/
IN MEMORIAM MARIE UNDER – ARTUR ADSON perega.
On jahetuuline, päiksepilvine ja suveootust-täis heinakuu keskhommik.
Kellaaeg läheneb 10-le. Tallinna Jaanikiriku uksed on valla ja avalisüli vastuvõtmas Vabariigi Presidenti hr. Toomas Hendrik Ilves`t, Peapiiskoppi hr. Urmas Viilma`d, Peapiiskop emeeritus hr Andres Põder`it, kirikulisi, välis-eestlasi, Eesti PEN-klubi kirjanikke ja poeete, üliõpilasesindust, ülikoolide professoreid, kirjandushuvilisi meilt ja välismaalt. Kirik on rahvast tulvil.
Orelihelid kostavad avatud kirikust; Eesti Riiklik Filharmoonia kammerkoor laulab kirikurõdult Lydia Koidula tekstile loodud Aleksander Kunileid Saebelmann`i viisil isamaalist koorilaulu „Mu isamaa on minu arm...“, milline oli 1869.aastal Eesti I Üldlaulupeol kooride laulukavas autori juhatusel.
Orelihelid ja ajalooline koorilaul viivad mõtted sajanditagusele Esimesest Maailmasõjast räsitud murdepäevile Eestis 1916.-1918. aastatel, - kui „Noor-Eesti“ uued tuuled luules ja kirjanduses puhusid lõkkele „Siuru-rühma“, kus domineeris lembeluulega „Eesti luuleprintsess“ Marie Under koos oma ustava „paaži“ - kirjanik Artur Adson`iga.
Nüüd on „legendaarne poetess koos oma paažiga“ ning lähedastega jõudnud tagasi koju; Jaanikiriku altariesisel on neli lumivalget puusärki luuletajate pere maise põrmuga.
Mälestus-sõnavõttudega esinevad näitlejad, kes loevad poetessi luulet ja paaži „sänna-keelseid“ murdevärsse ning mõtteid.
Kostab kiriklikult kirgas pühalik leinaviis:
Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim!
Üles siit vaevaööst kannab mind aim.
.....
Ja kui siit muremaalt kutsud Sa mind
Koju, kus igavest leian ma Sind,
Taevasse elama lauluga tulen ma.
Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim!
Kõnelevad EV President T.H. Ilves, EV kultuuriminister I.Saar, peapiiskop U.Viilma, Under`i ja Adson`i Stockholmi mälestusfondi esimees I.Paljak, kes toonitavad kirjanikepaari soovi – jõuda ükskord vaba Eesti kodumaa mulda (!); Rootsi Kuningriigi toel ja Eesti Vabariigi toimetamisel ongi rahva poolt armastatud kirjanike põrmud pärast 36-aastast elueksiili kui ka 36-aastast Stockholmi Metsakalmistu-eksiili naasnud isamaale; - nii on jõutud elukaarel vahepeatusega oma „...valge maja juurde mände seast“ ja siis kodumulda Rahumäe kalmistule, kus Under`i vanemate kalmu peatsisse on kenasti laotud seitsmekihiline mälestus-paemüüritis. Kalmukääpa kohal kõrguvad kolmeharaline elupuu, sihvakas pihlakas ja kohisev kodukask.
Matusetalituse viib läbi peapiiskop U.Viilma; kostavad leinaviisid ning järgneb traditsioonijärgne „kolm peotäit mulda“ - viimane hüvastijätt lahkunute avatud haudadele.
Tallinna kiriklik matusetalitus ümbermatmisel on väljapeetult pidulik ja pühalik, hästi korraldatud ja väärikas.
Puhake rahus – kodumaa mullas!
Mälestades austuse ja lugupidamisega,
Mati Pungas,
Tallinn Nõmme 9. juunil 2016. a
Eestlased Rootsis
TRENDING